Saada vihje
Aastaga on Ida-Virumaal jäänud töötuid 700 võrra vähemaks (0)
Kohtla-Järvel Kävas asuv mööblifirma TNC-Components on üks nendest ettevõtetest, mis on leidnud töötajaid töötukassa kaudu. MATTI KÄMÄRÄ 

Töötus maakonnas oli septembris teist kuud järjest mitte Eesti kõrgeim, nagu pikka aega, vaid Valgamaa järel teine. Küll on Ida-Virumaa käes rekord koolipinki läinud klientide puhul.

Kui septembris langes töötute arv maakonnas esimest korda viie aasta jooksul alla 5000 piiri, siis alanud küttehooaeg kergitas selle arvu taas kõrgemale.

Mitu põhjust 

“Igal suvel on kliente vähem. Inimesed võtavad end arvelt maha ka omal soovil, sest ei taha tööotsingutega tegelda. Sügiseti klientide arv taas kasvab. Praegu on registreeritud töötute arv 5125. Samas aasta tagasi oli 670 klienti rohkem,” rääkis töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Viie aasta võrdluses on töötuse osakaal langenud 13,4 protsendilt 8 protsendile, olgugi et juurde on tulnud töövõimekaoga kliente, keda on praegu arvel ligi 1900.

Töötuse osakaalu vähenemisel on Teelahki sõnul mitu põhjust. Näiteks on viie aastaga vähenenud pikaajaliste töötute arv 7000-lt 2000-le.

“Need on inimesed, kes on vähemalt aasta olnud töötukassas arvel ja kellest paljud olid kaotanud lootuse, et nad kunagi veel tööle saavad. Pikaajaliste töötute motiveerimine koduseinte vahelt välja tulema ja oma oskusi uuendama on igapäevane töö, mida me teeme.”

Ida-Viru töötuse määr on 8 protsenti

* Septembri lõpus oli üle Eesti töötuna registreeritud 28 927 inimest, mis moodustab 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,4 protsenti. Tegemist on selle aasta madalaima registreeritud töötuse määraga.

* Ida-Virumaal oli töötuse osakaal septembris ligi 8 protsenti.

Samal ajal on pidevalt tulnud juurde töökohti, mida klientidele vahendada. Praegu on Ida-Virumaal pakkumisel tuhatkond töökohta eri sektorites.

Teelahk kinnitas, et koostöö tööandjatega on väga oluline.

“Meie põhimõte on, et me ei oota, millal tööandja tuleb meie juurde, et rääkida talle töötukassa teenustest ja võimalustest leida vajalikke töötajaid. Püüame teha ise eeltööd, milline on tööandja äri, ja alles seejärel vaatame koos ettevõttega, kuidas saame abiks olla. Individuaalne ja vajaduspõhine lähenemine nii klientidele, tööandjatele kui partneritele nõuab pühendumist ja palju tööd, aga senine tagasiside näitab, et toob ka tulemuse.”

Positiivset mõju on avaldanud ka töötuse ennetamine: oluliselt on suurenenud töötavate inimeste hulk, kes on asunud töötukassa toel õppima tasemeõppes või osalevad koolitustel. Töötavatele inimestele suunatud koolitust alustas kolmandas kvartalis ligi 800 inimest, kellest enamiku − 58 protsenti − moodustasid idavirulased.

“Tänu ennetavatele meetmetele suudavad töötavad inimesed säilitada töökoha või leiavad kiiresti uue. Vastasel juhul tuleks nad võib-olla töötuna arvele.”

Raha pillutakse laiali?

Ehkki töötus on Ida-Virumaal vähenenud, on see ikkagi peaaegu kaks korda suurem kui Eesti keskmine, tõdes Teelahk, kes pidas eelmisel nädalal siinse tööturu olukorrast riigikogus ettekande. Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp uuris, millised riigi rahasüstid on andnud Ida-Virumaale positiivse tõuke.

“Kui Ida-Virumaal käia ja ettevõtjatega kohtuda, siis nad toovad ühe probleemina välja, et valitsused on kümnete-kümnete miljonite kaupa Ida-Viru programmi raames raha n-ö piirkonda viinud, kuid see on laiali pillutatud ega suuda esile tuua sellist suurt efekti, mis Ida-Virumaad tegelikult edasi viib,” nentis Kübarsepp.

Teelahk kinnitas, et ei ole ühte võlukeppi, mis aitaks kõikide hädade vastu.

“Kas või seesama töökoha loomise toetus [programmis 20+ sai töökoha loomise toetust küsida 2016. aasta maist 2017. aasta lõpuni − toim.]. See ei olnud raha pildumine, sest tänu sellele loodi 645 uut töökohta. Näiteks üks ettevõte tõi oma tootmise Soomest Kohtla-Järvele ja päris mitu ettevõtjat olid mõelnud laienemisele ning riigi toetus oli üks ajend, et seda teha.”

Uuest aastast kavatseb riik maksta töökoha loomise toetust Ida-Viru ja Kagu-Eesti tööandjatele, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta.

Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid, kus makstav töötasu on vähemalt poolteisekordne alampalk, mis tänavu on 750 eurot. Tööandjale hüvitatakse 50 protsenti töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.