Saada vihje
Alutaguse võimutüli pöördus volikogu esimehe vastu (0)
Alutaguse vallavolikogu osad saadikud tahavad Raivo Raabi esimehe ametist kukutada. MATTI KÄMÄRÄ 

Alutaguse vallavanemat tema Iisaku gümnaasiumi teemalise ütlemise tõttu ähvardanud umbusaldamine jääb ära; järgmisel istungil hakkab volikogu umbusaldama hoopis oma esimeest.

Vallavanema umbusaldamine võeti Alutagusel jutuks augusti algul, kui Tauno Võhmar Kohtla-Järve kultuurihoones toimunud riigiametnike välitööde üritusel sõna võttes ütles, et tema tahaks Iisaku gümnaasiumi asemel näha tugevat põhikooli, aga kogukond ei lase seda teha.

Seesama kogukond eesotsas Iisakust volikogusse valitud saadikutega võttis seda sotsiaalmeedia kaudu kiiresti levinud sõnavõttu solvanguna, leides, et vallavanem kritiseeris avalikult volikogu kevadist otsust säilitada Iisakus gümnaasiumiharidus, luues selle toetamiseks eriharuna korvpalliakadeemia.

Kuna Tauno Võhmar selsamal päeval puhkusele läks ja Eestist ära sõitis, polnud võimalik temalt ka selgitust pärida. Nõnda räägitigi vallavanema ja volikogu edasise koostöö keerukusest ja vaeti võimalikku umbusaldamist. Enne otsustati aga vallavanem ära kuulata.

Neljapäeval saidki saadikud ja vallavanem kokku, et suud puhtaks rääkida.

“Ega me vallavanemalt konkreetseid vastuseid saanud,” ütles volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Annely Oone. “Umbusaldama me praegu ei hakka, püüame rahumeelselt edasi minna.”

“Tauno oli kindel, et tema pole midagi valesti teinud. Seda ta kinnitas, et täidab volikogu otsuseid − selles suhtes võime nüüd natuke rahulikumad olla,” ütles sama komisjoni aseesimees Priit Palmet.

Kisti kontekstist välja

Tauno Võhmar ise ütles, et rääkis pahameelt tekitanud ettekandes meelega sellistest asjadest, mida võiks muuta.

“Ka joogivee doteerimisest ja tasuta transpordist;  gümnaasiumi kohta ütlesin, et mõistlikum oleks ehitada Iisakusse uus koolimaja, mitte hoida kunstlikult ülal gümnaasiumi. Korvpalliteemaga polnud seal üldse seost. See, et ma gümnaasiumi jätkamist ei poolda, pole ju mingi uudis, olen seda kogu aeg rääkinud. Nüüd kisti see kontekstist välja ja leiti, et vallavanem tuleks ära suukorvistada.”

Võhmar toonitas, et pole kunagi öelnud, et ei täida volikogu otsust: “Niikaua kui volikogu otsused kehtivad, on need täitmiseks. Oma arvamust peaks aga inimestele ikka lubatama, mitte neid teistsuguse arvamuse eest tuleriidale saatma. Ma ei taha oma arvamust kellelegi peale suruda, ma tahan, et mulle jääks minu arvamus.”

Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap tõdes, et ükski omavalitsus ei lähe käima ilma probleemideta ja haridusküsimused on üle Eesti teravalt üleval.

“Minul Tauno suhtes pretensioone ei ole, ma näen ju, kui hästi ta tööd teeb, kui hästi Alutaguse vald on käima lükatud. Erimeelsusi tuleb igal pool ette, need tuleb selgeks rääkida.”

Liiga Iisaku-keskne juhtimine?

Erimeelsused ei piirdu Alutagusel üksnes vallavanema väljaütlemisega: neljapäevase istungi eel anti volikogule üle kuue saadiku allkirjaga umbusaldusavaldus volikogu esimehele Raivo Raabile.

MAREK KULLAMÄGI: “Midagi ei ole veel kindel, meil on 30 päeva aega ja võime leida ka võimaluse koostööks.”

Umbusaldamise põhjusena on seal kirjas, et volikogu esimees ei näe üldpilti ja on takerdunud Iisaku piirkonna kitsa valdkonna arendamisse, ei tee koostööd teiste osapooltega ning ei tule ülesannetega toime. Leitakse, et sellise olukorra jätkumine on vallale tervikuna kahjulik ja tuleb lõpetada.

Raivo Raap ei soovinud talle esitatud süüdistusi kommenteerida, ka umbusaldusavalduse üle andnud Alajõelt valitud saadik Marek Kullamägi loobus kommentaaridest.

“Midagi ei ole veel kindel, praegu on emotsioonid üles köetud, aga meil on 30 päeva aega − volikogu järgmine istung toimub 27. septembril − ja võime leida ka võimaluse koostööks,” ütles ta.

Kullamägi ütles, et avaldusele alla kirjutanute seas on kõigi piirkondade esindajaid (peale Iisaku) ning küsimus ei ole üksnes Iisaku gümnaasiumiga seonduvas.

Priit Palmet märkis, et tema näeb selles umbusaldusavalduses ohtu, et Iisakule tehakse kambakas ning piirkond, kes Alutagusel haldusreformi algatas, jäetakse üldse maha.

Korvpalliakadeemia alustab

Erimeelsuste peamiseks põhjuseks saanud Iisaku gümnaasium koos Reinar Halliku korvpalliakadeemiaga alustab esmaspäeval õppeaastat mullusest suurema õpilaste arvuga.

Lõplikud arvud selguvad nädala lõpuks, ent eilse seisuga oli kooli õppejuhi Anneli Sabolotni sõnul gümnaasiumiosas õppima asumiseks esitatud 31 avaldust: 17 spordi- ja 14 loodussuunas.

Reinar Hallik ütles, et tema kaudu on mujalt Eestist Iisakusse korvpallisuunda õppima tulemas 13 last gümnaasiumiklassidesse ning üks 9. klassi.

“Neid on igalt poolt: Tallinnast, Tartust, Lõuna-Eestist ja ka Ida-Virumaalt. Eks me oleme − nii meie korvpallikool kui gümnaasium − kõvasti tööd teinud, et need lapsed siia tuleksid.”

Hallik ütles, et on kohapealsetest erimeelsustest küll kuulnud, ent täpsemalt neist ei tea ega oska midagi arvata.

“Homme läheme koos teise treeneri Jaanus Liivakuga Iisakusse, et  õppenõukogus veel õppekavade viimaseid nüansse täpsustada. Mina lähen uuele õppeaastale hea tundega vastu; tahaksin juba tööd alustada ja saalis neist poistest mängumehi kasvatama hakata.”

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.