Saada vihje
Eestikeelne gümnaasium kui eestluse hoidja Ida-Virumaal (0)

 

Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja ANNA MARKOVA 

Aastakümneid peamiseks eestluse hoidjaks Kohtla-Järvel olnud Järve gümnaasiumis, mis varem kandis 1. keskkooli nime, on praegu põhjust nii rõõmustamiseks kui muretsemiseks.

Heameelt tegid hiljuti avaldatud riigieksamite tulemused, mis tõestasid taas, et Järve gümnaasium kuulub riigi tugevamate koolide hulka. Matemaatikas oli keskmine hinne koguni 91,4. Eksamihinnete tabelitesse võib suhtuda nii ja naa. Kuid kuna tegu ei ole juhusliku sähvatusega (see kool on tippude läheduses olnud aastaid), siis on see kooli tugevust peegeldav seaduspärasus.

Muretsemiseks annab aga põhjust see, et kevadel lõpetab Järve gümnaasiumi viimane lend. Praegustest 10. ja 11. klasside õpilastest saavad juba Kohtla-Järve riigigümnaasiumi lõpetajad.

“Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid.

Miks peaks selle üle muret tundma? Eestis tegutseb juba 15 riigigümnaasiumi ja enamik neist edukalt. Ka riigieksamite tulemuste pingeridu vaadates. Kuid on mõned erandid ja üks nendest siinsamas Kohtla-Järve naabruses 2015. aastal uhiuues majas tegevust alustanud Jõhvi riigigümnaasium. Erinevalt enamikust teistest riigigümnaasiumidest on see kakskeelne, kus osas ainetes toimub õppetöö nii eesti kui vene keeles. See kool riigieksamite põhjal eestikeelse õppega koolide seas esimese saja hulka ei mahtunud. Ka venekeelse osa punktisumma jäi näiteks Järve gümnaasiumile kõvasti alla. Uus äge koolimaja on Jõhvi uhkus, aga loodetud häid õppetulemusi pole kakskeelses gümnaasiumis õnnestunud seni veel saavutada.

Test post injection
Footer reklaam

Kohtla-Järvel järgmisel aastal tegevust alustav riigigümnaasium sünnib sama põhimõtte järgi nagu Jõhviski. Sinna koondatakse kõik  linna gümnasistid. Eesti emakeelega  õpilaste osakaal jääb selles hiidkoolis umbes 15-20 protsendi kanti ehk selgesse vähemusse.

Ei ole põhjust kahelda, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud endine slaavi põhikooli direktor Irina Putkonen püüab teha kõik temast sõltuva, et loodavas koolis oleks  tugev õppetase. Loodetavasti suudetakse seal hoida ka seda miskit, mil nimeks eesti vaim, mis püsis 1. keskkoolis tugevana ka nõukogude võimu aastatel. Ei õnnestunud seda murda taasiseseisvunud Eestis ka  kohalikul linnavõimul, kes tagandas koolijuhi ametist talle ebasobiva ja valest parteist Sirje Jõemaa.

See on olnud olemuslikult Kohtla-Järve eesti kool hoolimata sellestki, et praegu on ligikaudu pooled seal õppivad lapsed peredest, kus kodune keel pole eesti keel. Eesti kultuurile tuginevat selle gümnaasiumi vaimu on rahvusest sõltumata hoidnud läbi aegade nii kooli  õpetajad, õpilased kui lastevanemad.

Järve gümnaasiumi vilistlane, kauaaegne eesti keele õpetaja ja kogu Eestis tuntud rahvatantsujuht Urve Kilk on Põhjarannikus kirjutanud, et eestikeelse gümnaasiumi kaotamine Kohtla-Järvel oleks siinse eestluse täielik hävitamine. “Ma ei mõista, miks ollakse leppinud riigigümnaasiumi loomise plaaniga meie linna. Kõik oleksid justnagu rahul, et eestlus kaob,” kirjutas Urve Kilk aasta tagasi.

Tänavu sügisel rääkis üks Isamaa juhtfiguure justiitsminister Urmas Reinsalu Põhjarannikule kirglikult, et gümnaasiumireformi tulemusel ei tohi tekkida Ida-Virumaal olukorda, kus eesti emakeelega lapsed jäävad eestikeelsest hariduskaarest kõrvale. “Üks ja ainumõeldav lahendus on, et Ida-Virumaal peab olema võimalik saada kvaliteetset gümnaasiumiharidust täielikult eestikeelses keskkonnas. Arvulised kategooriad ei mängi seejuures mingit tähtsust, kas jaksame  selles gümnaasiumi tasemes panna välja piltlikult öeldes tuhat või kümme tulevast õpilasi. Vene emakeelega lastele üleminekutee korraldamine on omaette  projekt,” kinnitas ta.

Aga mis nüüd siis muutunud on?  Maakonnakeskuses Jõhvis ei saa kvaliteetset gümnaasiumiharidust täielikult eestikeelses keskkonnas alates 2015. aastast. Kas 2019. aasta sügisest muutub see küsitavaks ka Kohtla-Järvel? Mõnes maakohas Ida-Virumaal jäävad  üksikud täielikult eestikeelse õppega gümnaasiumid esialgu veel alles.

Ilmselt on praegu, mil Kohtla-Järvel Pärna tänaval on uue gümnaasiumihoone ehitamine juba  alanud, keeruline varem tehtud otsuseid pöörata. Tõsi, eelmise sajandi 80. aastate lõpus õnnestus Püssi linna eestlaskonnal eestluse hoidmise huvides hoida ära sinna kakskeelse keskkooli rajamine, ehkki selle ehitust oli juba samuti alustatud. Nüüd kõlavad kohaliku Eesti kogukonda esindava Urve Kilgi muremõtted ja ohusignaalid kurtidele kõrvadele. Urmas Reinsalu avaldused kipuvad jääma tühjadeks hõigeteks.

Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid. Ja kui tuleb teemaks riigi ametikohtade ületoomine Ida-Virumaale, selgub, et keegi ei taha perega kolida, kuna lastele pole võimalik pakkuda head gümnaasiumiharidust eestikeelses keskkonnas.

On arusaadav, et kakskeelsete gümnaasiumide puhul on praegu katsetamise aeg ja liigutakse alal, kus varem pole siinmail astutud. Aga milliste kriteeriumide põhjal peale riigieksamitulemuste veel hinnata, kas see on õnnestunud eksperiment?

Järve gümnaasiumi (järgmisest sügisest põhikooli) direktori Anne Endjärve sõnul ei tasu praegu paanikat tekitada ja loota tasub ikka parimat. Aga selleks, et hästi läheks, tuleb saada selge pilt põhjustest, miks Jõhvi gümnaasiumis pole õpe soovitud moel õnnestunud, ja püüda neid vigu Kohtla-Järve riigigümnaasiumis vältida. Sel juhul on lootust, et ehk kümme aastat hiljem ei mäleta praegusi muremõtteid keegi. Aga kui häid lahendusi pole, siis ei tasu karta tunnistada, et valitud tee pole õige ega mõistlik.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.