Saada vihje
Ida-Viru elanikke jäi aastaga taas paari tuhande võrra vähemaks (0)
Suhteliselt kõige suurem elanike kadu on viimase kümne aasta jooksul Ida-Virumaal toimunud kahes etapis kokku viie omavalitsuse ühinemisel moodustunud Lüganuse vallas, kus elanike arv on vähenenud ligemale 29 protsendi võrra. PEETER LILLEVÄLI 

2018. aasta jooksul vähenes Ida-Virumaa elanike arv 2173 elaniku ehk 1,5 protsendi võrra.

Reedel avaldatud rahvastikuregistri andmete põhjal elas 1. jaanuari seisuga Ida-Virumaal 140 389 inimest. Aasta tagasi oli elanikke 142 562.

Langustempo pidurdus pisut

Jätkuv negatiive iive ja ränne kahandasid maakonna elanike arvu 2173 võrra, mis on pisut väiksem kaotus, kui oli 2017. aastal, mil Ida-Viru elanike arv vähenes 2365 elaniku võrra, arvestamata seejuures haldusreformi käigus Jõgevamaa koosseisu läinud Avinurme ja Lohusuud ning Lääne-Virumaaga ühinenud Aseri valda.

Sellises tempos − üle paari tuhande inimese aastas − on Ida-Viru elanike arv viimastel aastatel pidevalt kahanenud. Viimase kümne aasta jooksul on Ida-Virumaa kaotanud üle 23 000 inimese. Kui liita juurde ka teiste maakondade koosseisu läinud vallad, ulatub see näitaja üle 26 500.

See näitab, et maakonna arengukava 2014-2020 koostamisel aluseks võetud rahvastikuprognoosist on täitumas mitte optimistlik ega mõõdukas, vaid pessimistlik stsenaarium. Selle kohaselt võib maakonna rahvaarv 2025. aastaks langeda 125 000 inimeseni.

Elanike arv Ida-Virumaa omavalitsustes 2019. aasta alguses

1. Narva linn 57 842 (-768 elanikku, -1,3%)*

2. Kohtla-Järve linn 34 834 (-561 elanikku, -1,6%)

3. Sillamäe linn 13 140 (-266 elanikku, -2,0%)

4. Jõhvi vald 11 491 (-154 elanikku, -1,3%)

5. Lüganuse vald 8736 (-206 elanikku, -2,4%)

6. Alutaguse vald 4811  (-118 elanikku, -2,4%)

7. Toila vald 4800 (-7 elanikku, -0,1 %)

8. Narva-Jõesuu linn 4735 (-93 elanikku, -2,0%)

Ida-Viru maakond 140 389 (-2173 elanikku, -1,5%)

* Võrdlus 2018. aasta 1. jaanuariga

Suhteliselt on kõige suurem kadu Lüganusel

Suhteliselt on kõige suurem elanike kadu kümne aasta jooksul aset leidnud praeguses Lüganuse vallas, mille koosseisu kuuluvad praegu viis omavalitsust, mis olid kümme aastat tagasi iseseisvad: Kiviõli ja Püssi linn ning Lüganuse, Maidla ja Sonda vald. 2009. aastal elas nendes omavalitsustes kokku 11 264 inimest, selle aasta alguses aga 8942. Elanike arv on vähenenud ligemale 29 protsenti.

Suurematest linnadest on kümne aastaga igast viiendast elanikust ilma jäänud nii Kohtla-Järve kui ka Sillamäe. Kohtla-Järvele on jäänud 34 834 elanikku, kümme aastat tagasi oli neid üle 7000 rohkem. Praegu 13 140 elanikuga Sillamäe on kaotanud sama ajaga ligemale kolm tuhat inimest.

Arvuliselt on kõige suurem elanike arvu kahanemine toimunud maakonna suurimas linnas Narvas, kus praegu elab 57 842 inimest ehk kaheksa tuhande võrra vähem kui kümme aastat tagasi.

Enam-vähem sama elanike arv on säilinud vaid Narva-Jõesuus, mis oma praegustes piirides moodustus koos Vaivara vallaga. Samas tuleb arvestada, et Narva-Jõesuu sai sadakond elanikku juurde ka varasemast Kohtla-Järve linnaosast Viivikonnast. Narva-Jõesuu viis enne haldusreformi läbi ka elanike värbamise kampaania, mille käigus loositi välja maastur, ning see tõi juurde 249 uut elanikku. Narva-Jõesuu on elanike arvult praegu siiski Ida-Virumaa kõige väiksem omavalitsus: seal elab 4735 inimest − õige pisut vähem kui Toilas ja Alutagusel.

2018. aasta jooksul toimus kõige suurem elanike vähenemine − 2,4 protsenti − taas Lüganuse vallas ja sama näitaja oli ka Alutaguse vallas. Väikseim langus oli Toila vallas, kus inimesi jäi vähemaks vaid seitsme võrra ehk 0,1 protsenti.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.