Saada vihje
Ida-Viru tõmbas peavõidu (0)
HEIDI JA JOOSEP: "Head kaasteelised, tänu teile saan siin seista põlvede värisedes ja tunda õnnetunnet," ütles Heidi Uustalu Joosepi auhinnakuju vastu võttes.HEIDI JA JOOSEP: “Head kaasteelised, tänu teile saan siin seista põlvede värisedes ja tunda õnnetunnet,” ütles Heidi Uustalu Joosepi auhinnakuju vastu võttes. 

Eesti hariduse tipud tõsteti seekord rambivalgusesse Jõhvi kontserdimajas, kus laupäeval peeti üleriigiline aasta õpetaja auhinnagala. Idavirulasi tabas tõeline Oskarite sadu. Täpsemini Joosepite, nagu Eesti hariduselu auhinnakujusid kutsutakse.

Laureaadiks kuulutati kõik idavirulased, kes olid valitud esikolmikusse. Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Silja Sarap Toila lasteaiast Naerumeri. Aasta klassijuhataja on Narva eesti gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei. Aasta õppeasutuse juhiks valiti Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu. Aasta hariduse sõbra tiitli sai SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, mis on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algataja ja eestvedaja.

Andis parima

Et Eesti Televisioon tegi laureaatide pidulikust tunnustamisest otseülekande, sai pildile hulga rohkem idavirulasi kui nimetatud neli auhinnasaajat.

Näitlejate Priit ja Märt Piusi kõrval särasid õhtujuhtidena Narva eesti gümnaasiumi abiturient Eva Lennuk ja TÜ Narva kolledži õppedirektor Aet Kiisla.

“Kui mulle pakuti, et võiksin casting´ule minna, ei uskunud, et mind valitakse,” rääkis Eva Lennuk. “Olen venekeelsest perest ning kuigi käinud eesti lasteaias ja koolis, pole minu eesti keel sellisel tasemel nagu puhtal eestlasel. Aga rahvus polnud määrav,” rõõmustas ta.

Lennuki sõnul oli suur vastutus esindada oma kooli ja linna. “Mul oli tunne, et pean andma endast parima.”

Narva eesti gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei pani Eva antud parimale hindeks viis. Nagu ka kogu lavasõule. Aasta klassijuhataja tiitli saanud õpetaja ütles, et kõige rohkem tundsid sellest rõõmu tema 4. klassi õpilased ja nende vanemad.

“Lapsed olid super õnnelikud ja tegid mulle komplimente. Üks ütles: “Sa läksid auhinda vastu võtma nagu noor naine,”,” naeris 28aastase õpetajastaažiga Assafrei.

Päev pärast tänugalat kutsus ta lapsed, vanemad ja kolleegid kohvilauda. Kuidas ta rahva nii kiiresti ja veel puhkepäeval koolimajja sai? “Saatsin kutsed välja palju varem. Leidsin, et ka esikolmikusse valimine on suur tunnustus. See oli mulle väga ootamatu, et mind parimaks valiti.”

Assafrei kahetses, et aasta õpetaja tänugalast ja sinna kandidaatide esitamisest ei paista midagi teadvat Narva vene koolid. “Keeltelütseumis ja Pähklimäe gümnaasiumis on ju väga tugevad õpetajad. Palusin galal Narva abilinnapead, et ta selle teema üles tõstaks.”

Eufooria kestab

Ka Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu hindas tänugala igati nauditavaks. Talle meeldis, et võitjad kuulutasid välja neile tuttavad inimesed. Tema puhul oli selleks kooli vilistlane Angela Tikoft. “See andis laureaadile korra hingamise hetke, et nüüd tuleb lavale minna.”

Uustalu sõnul jätkus eufooria esmaspäeval koolis, kui kabinet täitus koolipere õnnitluste ja lilledega. “Kolleegid võtsid vastu tordi ja kohviga, mulle kingiti šarž ja raamat, kuhu olid kogutud mõtted minust,” oli Uustalu tänulik.

Ainsana ei käinud laureaatidest laval lasteaiaõpetaja Silja Sarap, kes oli reisil ookeani taga ja saatis videotervituse.

Küll aga pääses püünele Kristi Goldberg, kes Sarapi lapsevanemana konkursile esitas. Ise käis ta vastu võtmas hariduse sõbra tiitlit − Goldberg on  haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” koolitusjuht.

“Kuna puutun oma töös kokku lasteaedade ja koolidega, on minu meelest oluline märgata ja tunnustada. Ja kui tunnustus tuleb lastevanematelt, on see minu arvates kõrgema väärtusega kui esiletõstmine juhi poolt. Väga palju rõõmu tegi see, et ka meie tööd on märgatud,” rääkis Goldberg.

Ta lisas, et pidi mitu korda liigutuspisaraid pühkima. Ka siis, kui Joosepi järele kutsuti Heidi Uustalu. “Kiviõli 1. keskkool on ju ettevõtliku kooli programmi lipulaev.”

Kiviõli pakkus auhinnagalal silma- ja kõrvailu ka oma kunstide kooli kandleansambliga. Kohalikest talentidest sai veel kaasa elada Sillamäe muusikakooli ansambli LemBeat musitseerimisele. Humoorikate vahenumbrite eest hoolitsesid aga Toila gümnaasiumi õpilased, kes õpivad või on õppinud kultuurikorraldust. Koos näitleja Raivo E. Tammega viisid nad vaatajad ekskursioonile tulevikukooli kodanikuõpetuse ja kehalise kasvatuse tundi.

Koostöö õpetaja Anu Pungase ja auhinnagala lavastaja Ain Mäeotsa vahel algas juba eelmisel aastal, kui üritusel näidatud humoorikad videoklipid filmiti Toila gümnaasiumis.

“Klippide tegemine oli väga lahe, aga laval oli veel sada korda võimsam,” hindas Pungas.

11. klassi õpilane Kirsika Liiva pidas lavalolekut suuremaks väljakutseks. “Kui videoklippe võib uuesti teha, siis laval saad ainult ühe võimaluse. Harjutasime alates septembri keskpaigast iga päev. Kõige naljakam oli kodanikuõpetuse tund − raske oli naeru tagasi hoida.”

Otsustati kolida

Tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” eestvedajad on haridus- ja teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti haridustöötajate liit.

Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm ütles, et üritus otsustati tänavu tuua Jõhvi, sest kõik asjad ei pea toimuma pealinnas Tallinnas või hariduspealinnas Tartus. Jõhvi kontserdimajas on korraldatud ka presidendi vastuvõttu − seega sai seda maja usaldada.

Auhinnagala toimumine Jõhvis polnud aga Kurmi kinnitusel põhjus, miks maakonda tuli nii palju laureaaditiitleid − ürituse korraldus ja aasta parimate valimine on kaks eri asja.

“Tunnustuskonkursile esitati üle Eesti ligi 900 kandidaati. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid ja üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid ka haridusega seotud organisatsioonide esindajad,” selgitas ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.