Saada vihje
Ida-Virumaa kiremõrvad toovad kaasa kaadrimuudatused Ida prefektuuris (0)
Narva politseijaoskonna töötajad tunnistavad, et on Ida-Virumaal aprillis aset leidnud tragöödiates samuti süüdi, kuna ei pööranud lähisuhtevägivalla probleemidele õigel ajal piisavalt tähelepanu.
ILJA SMIRNOV 

Aprillis Ida-Virumaal toime pandud jõhkrad mõrvad toovad endaga kaasa kaadrimuudatused Ida prefektuuris. Sellest teada andnud siseminister viitas ametialasele lohakusele ja vastutusele.

 

Aprillis vapustasid Ida-Virumaad ja kogu Eestit kaks koletut mõrva: 15. aprillil tapeti Kohtla-Järvel 15aastane neiu, 21. aprillil Narvas 42aastane naisterahvas. Praeguseks teadaolevalt oli mõlemal juhul tegemist lähisuhtevägivallaga.

Möödunud laupäeval Narvas viibinud siseminister Andres Anvelt ei nimetanud Ida-Virumaad eriti kriminaalseks regiooniks, kuid tõi esile, et üks erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes on siin olemas küll: siin hakati lähisuhtevägivalla probleemidele vajalikku tähelepanu pöörama väga hilja.

“Siin hakkasid alles nüüd näitajad kasvama, ülejäänud Eestis aga kasvasid need kaks aastat tagasi ja on praeguseks seiskunud. See tähendab, et nii politsei kui ka ühiskond tegelevad sellega varasemast rohkem, mõistes, et lähisuhtevägivald eksisteerib ja mängib väga tugevat rolli kogu Eestis. Lähisuhtevägivald on kogu Eesti haigus,” tõdes siseminister.

Politsei vastutus

Anvelti sõnul on muudatused Ida prefektuuris ilmselgelt vajalikud − ning nende ettevalmistamine juba käibki.

“Esiteks tulevad siin mõningad kaadrimuudatused,” ütles minister. “Teiseks tahame me tugevdada seda regiooni kaadritega ning seetõttu on kavas ka suur palgatõus: politseinikel kümme protsenti, päästjatel kakskümmend. See on plaanis 2019. aastal, kuid juba praegu annab see võimaluse otsida Ida-Virumaale veel paremaid töötajaid.”

Vastates küsimusele Ida prefektuuris ees ootavate kaadrimuudatuste kohta, nõustus minister, et regioonis toimuva eest vastutavad konkreetsed isikud. “Tegemist on lihtsalt mõningate inimeste lohakusega,” iseloomustas ta konkreetset olukorda, kus erutatud naisterahva kõne oma abikaasa sobimatu käitumise kohta ei toonud politsei poolt kaasa mingeid meetmeid ning mõni aeg hiljem naisterahvas mõrvati.

“Praegu on käimas politsei- ja piirivalveameti tegevuse audit: kas nad on oma vigu mõistnud, kas nad on neist õiged järeldused teinud ning kas pärast neid traagilisi juhtumeid on tarvis veel mingeid muudatusi teha,” ütles Anvelt.

Saatuslikud vead

Tuletame meelde, et uurimine on mõlemad suurt vastukaja tekitanud mõrvad klassifitseerinud tapmiseks, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel ehk eriti piinaval või julmal viisil. Nende kuritegude sooritamises kahtlustatavad mehed − Kohtla-Järvel tapetud neiu endine noormees ja Narvas mõrvatud naisterahva abikaasa − on kinni peetud ning viibivad vahi all.

Tapetud narvalanna Jelena helistas hädaabinumbril 112 juba 5. märtsil. Ta teatas, et abikaasa Sergei ähvardab teda, ent palus siiski, et politsei ei sekkuks ja patrulli välja ei saadaks, kuna nad saavad tekkinud olukorra omavahel lahendatud. Politsei tõdes hiljem, et see oli väga vale samm. “Oleme süüdi,” tunnistas Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev.

Nagu praeguseks on teada, kasutas ka tapetud Kohtla-Järve neiu poiss-sõber neiu kallal juba varem vägivalda. Ent sel puhul ei jõudnud info vägivallatsemise kohta õigel ajal eakaaslaste ringist kaugemale ning aktiivselt hakati seda arutama alles pärast veretöö toimepanemist.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.