Saada vihje
Iisaku postimajast võiks saada Alutaguse uus vallamaja (0)
Iisaku postimajas tegutses algusaastatel ka ühistupank ja nõukogude ajal oli seal hoiukassa, päris tükk aega ka Eesti Telefon.
PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV 

Reedel pani uksed kinni Iisaku postkontor ning 90 aastat postimajana tegutsenud hoone jäi tühjaks; Alutaguse vallavõim näeks seda tulevikus vallamajana, mis aleviku keskuse ilmele palju juurde annaks. 

 

“Ei, vallavanem ei ole postimaja ära ostnud, ei vallale ega ammugi iseendale,” naeris Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar alevikus levivat juttu kummutades.

Tõsines siis ja tõdes, et vald tahaks seda maja osta küll, Omniva kui praeguse omanikuga peeti läbirääkimisi ja vald on oma ostusoovi selgelt väljendanud. Omnivalt ei ole tagasisidet veel tulnud, nõnda et vald on ootel.

“Maja on normaalses seisus: katus peal, seinad korras, uksed-aknad ees,” rääkis Võhmar. “Ostuhind, millest juttu oli, on meile vastuvõetav ja see hind pole tegelikult määrav, oluline on umbes 300 000 – 400 000 euro suurune investeering, mis meil sellesse majja teha tuleks.”

Toetust selliste tööde jaoks ei saa, kas vallale üle jõu ei käiks?

“Üle jõu ei käiks, aga kõik on valikute küsimus,” viitas Võhmar, et otsuse teeb ikkagi vallavolikogu.

Postimajast võiks tulevikus saada vallamaja. Ametnikud mahuksid ära küll − ega siis praegused teenuskeskused Illukal ja Mäetagusel kusagile kao ning neile, kes Iisakus töötavad, jaguks ruumi piisavalt. Kolmandale korrusele saaks välja ehitada suure saali, kus volikogu saaks istungeid pidada ja kuhu mahuksid ära ka kõik need, kes istungeid kuulata soovivad.

“Katus on hea kaldega, puud ei varja, sinna saaks panna päikesepaneelid, et kulusid kokku hoida,” on Võhmar juba kaugemale mõelnud.

Omniva plaane ei avalikusta

“Postkontori maja on plaanis küll maha müüa, kuid täna pole see plaan veel piisavalt kaugel, et müügitehingu täpsematesse detailidesse laskuda,” ütles Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv.

Iisaku postkontor korraldati tema sõnul ümber postipunktiks vähese külastatavuse tõttu.

“Täna avatud postipunkt asub endisest postkontorist umbes saja meetri kaugusel kohalikus kaupluses; kõik põhilised teenused, mida postkontor pakkus, on ka seal kättesaadavad. Peale selle on postipunkt avatud ka pühapäeviti,” rääkis ta.

Alevikule ilus nägu

Äsja otsis Alutaguse vallavalitsus koostööpartnerit Iisaku aleviku kujundusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on luua Iisaku alevikust ruumilise lahenduse kaudu nüüdisaegne ja ühtse kujunduskeelega terviklik keskkond, siduda aleviku peatänav ning selle äärde jäävad avalikud alad ja olulisemad objektid ühtseks tervikuks.

“Hinnapäringule tuli kaks pakkumist, valisime ASi Kobras, kellega oleme Mäetaguse kandis ka varem koostööd teinud,” ütles Tauno Võhmar.

Aleviku ilmele annaks palju juurde, kui postimaja tulevikus kasutuses oleks ja tühjana seisma ei jääks.

“See ei tohi muutuda tondilossiks nagu kõrval olev endine politseimaja, mis nüüd erakätes on ja kus midagi ei toimu,” peab ka Iisaku muuseumi pedagoog Anne Nurgamaa oluliseks, et veel üks tühi maja Iisaku keskust inetama ei jääks.

Postimaja (kivide) põnev ajalugu 

“Praeguses Kasevälja pargis oli kunagi Iisaku mõis, mis ööl vastu 30. jaanuari aastal 1920 põlema läks. Sel ajal oli mõisas valgekaartlaste hospital, voodeid kõigile ei jätkunud, haiged magasid õlgedel ja arvatakse, et õlgedel suitsetamisest tuli alguse saigi,” rääkis Anne Nurgamaa.

Osa haigeid põles sisse, osa neist, kes hoonest välja jõudsid, külmusid krõbekülmal ööl surnuks. Põlenguohvrid on maetud Iisaku kalmistu serva, vallist väljapoole.

“Iisakus oli sel ajal juba loodud hoiu-laenuühistu, ühistupank asus rahvamaja ühes toas. Ühistu raamatupidajal Aleksander Nipsustil tuli mõte, et võiks päris oma pangamaja ehitada ja kasutada selleks põlenud mõisahoone kive. Nii tehtigi. 1927. aastal oli maja valmis, pank võttis enda kasutusse teise korruse, esimesele kolis sidejaoskond. Nii et see maja on algusest peale − nüüdseks juba 90 aastat − postimaja olnud.”

Nurgamaa märkis, et algul pidi see maja suurem tulema − vinkliga, L-tähe kujuline. Nii paljuks aga raha ei jätkunud, ehitati esimene pool valmis ja teine jäeti tulevikus ehitada. Ilmselt aga selleks vajadust ei tekkinud ja nii näeb maja praeguseni pisut poolik välja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.