Saada vihje
Jalgpalliliidu vana kingitus jäi ehitisena seadustamata (0)
Narva Transi jalgpallipoisid ootavad järjekordse trenni algust. Paraku toimuvad nende treeningud spordihallis, millel − nagu selgus − tegelikku ja vastutavat omanikku ei olegi.
ILJA SMIRNOV 

Narva lapsed teevad trenni rajatises, mille mille ohutust ei ole 14 aasta jooksul mitte kordagi keegi kontrollinud.

 

2004. aastal kinkis Eesti jalgpalliliit jalgpalliklubile Narva Trans Soomes toodetud kasutatud spordihalli. Üleandmisakti kohaselt oli rajatise ja kunstmurukatte maksumus 1 355 567 krooni (86 636 eurot).

Narva Transi presidendi Nikolai Burdakovi sõnul tehti see kingitus kohaliku jalgpalliklubi näol kogu linnale. Nüüd aga tuleb välja, et halli tegelik ja vastutav omanik ei ole ei omavalitsus ega ka spordiklubi.

Omavoliliselt püstitatud ehitis 

Sünteetilise kattega keeruline metallkonstruktsioon püstitati 2004. aastal Narva Kalevi staadioni (praegune Kalev Fama) juures olevale väljakule. Angaari pindala on ligikaudu 1500 ruutmeetrit.

Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti hiljutisele päringule, milles taheti teada, mis alusel see angaar püstitati ja seda kasutatakse, vastas Nikolai Burdakov muu hulgas nõnda: “Linnavalitsus − toona oli linnapea Vladimir Kalatšov (tegelikult oli ta abilinnapea − I.S.) − määras kindlaks rajatise püstitamise asukoha. Kuna juhtkond ei vaadelnud staadioni ja selle territooriumile paigaldatud kaetud halli klubi omandina, ei nõutud linnalt ka selle rajatise püstitamise õigust kinnitavaid dokumente.”

Ameti huvi on arusaadav: otse angaari taha kavandatakse uut riigigümnaasiumi.

2009. aastal püüdis Narva Trans spordihalli linnale üle anda, ent sai eitava vastuse: rajatis on püstitatud ilma maa eraldamise otsuseta, sellel puudub kasutusluba ning ta pole kantud ka ehitisregistrisse − see tähendab, et linn seda enda bilanssi võtta ei saa.

Jalgpallureid ohutus ei huvita

Juba 14 aastat staadioni servas kõrguv spordihall kujutab endast kurba vaatepilti: roostes metallkonstruktsioonid, huligaanide poolt puruks rebitud ja täis soditud tent, sünge tara ja sissepääsu juures vedelevad prügihunnikud. Kõigele sellele vaatamata toimuvad seal nii Narva Transi noorte jalgpallurite treeningud kui ka Kesklinna gümnaasiumi õpilaste kehalise kasvatuse tunnid.

Narva Transi treener Natalja Hansing rääkis enne laste jalgpallitrenni algust Põhjarannikule, et tingimused pole seal just kõige paremad, kuid kunstmurukattega väljak on hea ja mängida saab. Etteheiteid angaari ohutuse kohta Hansingul ei olnud.

Nikolai Burdakov ütles Põhjarannikule, et see angaar on lihtsalt “presenttelk”. Ent küsimuse peale, kuidas on angaaris lood ohutusjärelevalvega − eriti arvestades, et seal käivad treenimas lapsed −, läks Burdakov verest välja.

“Milleks teil seda vaja on? Tahate teha sellest loost sündmuse, nagu saaksid lapsed seal surma? See on presenttelk, minge käige sees ära ja vaadake ise järele! Selle võib mis tahes terava esemega lihtsalt läbi torgata − kogu lugu! Mis ohutusest seal üldse rääkida saab?”

Burdakov kinnitas, et materjalid, millest nii väljak kui ka tent tehtud on, ei põle, vaid ainult sulavad − selle on keegi suitsukonidega juba järele kontrollinud.

Päästjad teisel arvamusel

Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Jevgenia Parv aga rõhutas, et isegi telk peab tuleohutusnõuetele vastama.

Tema sõnul peab ajutine ehitis, kus inimesed aega veedavad, tuleohutuse seaduse järgi vastama kindlale tuleohutusklassile.

“Telkides ja ajutistes ehitistes, mille pindala ületab 60 ruutmeetrit, peab olema paigaldatud evakuatsioonivalgustus. Olemas peab olema evakuatsiooniteede plaan ning väljapääse peab olema kaks. Telgid ja muud ajutised ehitised, kuhu kogunevad inimesed, peavad olema varustatud vajalike tulekustutusvahenditega. Iga 200 ruutmeetri kohta peab olema vähemalt üks 6kilone tulekustuti. Kindlasti peab olema tagatud päästetehnika juurdepääs ehitisele,” loetles Parv.

Tema sõnul pole nimetatud angaari seni kontrollitud, kuid nüüd on see kavas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.