Saada vihje
Jõhvi ilme muutub kõige rohkem hariduslinnakus (0)
Jõhvi jalakäijate promenaadi jätkatakse mitmes osas. Sel aastal pikendatakse Pargi tänava sõiduteeni ulatuvat promenaadi kuni Jõhvi kontserdimajani.
MATTI KÄMÄRÄ 

Kui promenaad saab jätku, valmib pargikeskus ja eesti põhikoolile ehitatakse uus koolimaja, siis areneb linnaõiguste 80. aastapäeva tähistanud Jõhvi linnaruum lähiaastail kõige rohkem mikrorajoonis.

Jõhvi linnaõiguste saamise 80. aastapäevale pühendatud konverents  kandis nime “Jõhvi homme”.

Sellest, milline võiks olla linna arhitektuur aastal 2030, kõnelesid Tanel Tuhal ja Ra Luhse. Nende arhitektuuribüroo käekirja kannavad maakonnakeskuses kontserdimaja, Pillerkaari lasteaed, promenaad, kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus.

Avalik ruum areneb edasi

Tanel Tuhal märkis, et Eestis on ainult kaks linna, mis oma elanike arvu kasvatavad. Teistes linnades käib võidujooks selle nimel, et elanike arvu kadu oleks võimalikult väike. Kuna ka Jõhvi on kahanev linn, pole siin arhitektide sõnul vajadust uute elumajade järele, vaid pigem tuleks korrastada olemasolevaid ning anda neile haljastuse, rõdude ja atraktiivsemate siseõuedega lisakvaliteeti.

Teiseks tuleks jätkata investeeringuid avalikku ruumi.

Torn (vasak)

“Seesama Jõhvi konserdimaja (konverentsi toimumiskoht) on üsna suur magnet nii piirkonnale kui Eestis üldisemalt. Kontserdimajas pakutav on niivõrd heal tasemel, et siia tasub tulla. Ilma inimesteta on arhitektuur tühi kest,” märkis Tuhal, rõõmustades, et promenaad saab kontserdimaja juurest peagi jätku ja ühendab omavahel senisest veel suurema piirkonna.

“Elukeskkonna arendamine on lõputu protsess. Kui mõtleme, milline võiks meie elukeskkond olla 12 aasta pärast, siis piisab kas või Soome sõitmisest ja seal ringi vaatamisest,” lisas Luhse.

Vallaarhitekt Andres Toome tutvustas, millised elukeskkonna projektid saavad teoks aastail 2018-2020. Sealjuures lähtutakse EV100 programmi “Hea avalik ruum” raames toimunud arhitektuurivõistluse võidutööst “Haridusmaastik”, mille autor on arhitektuuribüroo Luhse&Tuhal.

Sel aastal pikendatakse praegu Pargi tänava sõiduteeni ulatuvat jalakäijate promenaadi kuni Jõhvi kontserdimajani. Lisaks promenaadi pikendusele Pargi tänava ja kontserdimaja vahelisel lõigul ehitatakse ümber kontserdimaja parkla ja rajatakse kergliiklustee linnapargi serva. Samal ajal rekonstrueeritakse Pargi tänav Jõhvi linna halduspiirides.

2019. ja 2020. aastal pikendatakse promenaad hariduslinnakusse ning ehitatakse Jõhvi põhikoolile uus hoone, kui riik seda toetab.

Läbi hariduslinnaku ja mikrorajooni lookleva promenaadi äärde rajatakse näiteks skate-park, parkuuriväljak ja võimlemislinnak koos välitrenažööridega. Puru tee läbimurde ning põhikooli ja spordihalli vahelisele alale ehitatakse aga etenduste ja spordivõistluste ala, rahvakeeli staadion.

Narvaga kaalult võrdne

Tulevikukonverentsil ei keskendutud ainult arhitektuurile. Ida-Viru ettevõtluskeskuse vanemkonsultant, Ida-Virumaa arengustrateegia 2030+ koordinaator Lauri Jalonen kõneles sellest, milline võiks olla Jõhvi tulevane roll Ida-Virumaal, Eestis ja rahvusvahelisel tasandil.

“Jõhvit ei saa vaadata eraldi muust maailmast. Kui Jõhvi tahab olla edukas ja äge omavalitsus, siis ta peab arvestama sellega, et on tegelikult linnapiirkonna keskus, mis peaks veel tugevnema, sest on täpselt Peterburi ja Tallinna vahel. Eesti mõistes on Jõhvi ilmselgelt üks neljast keskusest.”

Samal ajal tuleb Ida-Virumaal jagada keskuse rolli Narvaga.

“Kuna Ida-Virumaa koosneb kahest suurest linnapiirkonnast ja neid ümbritsevatest maapiirkondadest, siis arvan, et meil jääbki kaks keskust. Kuna maakonna kui institutsiooni staatus on lahjenenud, siis Ida-Virumaa halduskeskusena Jõhvi roll järjest väheneb. Kui räägime, et tulevikus on maakonna funktsiooniks omavalitsuste ühistegemised, siis on Jõhvi üks kahest enam-vähem võrdse kaaluga piirkonnast Narva kõrval, seda nii elanike arvult kui majanduslikult potentsiaalilt,” arvas Jalonen.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.