Saada vihje
Jõhvi kunagise kultuurimaja omanik läks valla vastu kohtusse (0)
Endisest Kohtla-Järve rajooni kultuurimajast Jõhvi kesklinnas sai 1990ndatel Viru maakohtu hoone, mis tegutses siin 2010. aasta lõpuni, kui Kooli tänaval valmis uus kohtumaja. Sellest ajast on 1956. aastal ehitatud hoone seisnud kasutuseta. PEETER LILLEVÄLI 

Kunagise Jõhvi kultuurimaja ning hilisema kohtumaja praegune omanik pöördus vallavalitsuse vastu kohtusse, kuna vald keeldus andmast raieluba hoone ümbruses asuvate puude mahavõtmiseks. Esimese astme kohtus kinnistuomanik kaotas.

Mullu veebruaris esitas Narva mnt 11 asuva kinnistu omanik OÜ Ballenbalt vallavalitsusele raieloa taotluse. Vallavalitsus menetles taotlust mitu kuud ning tegi mai lõpus otsuse mitte väljastada ettevõttele luba kuue puu − viie pärna ning ühe arukase raieks. Vallavalitsus viitas korraldust põhjendades tehtud dendroloogilisele hinnangule  ning leidis, et kõikide puude raieks puudub piisav põhjus ning need kuus puud tuleb säilitada.

Ekspert ei pidanud vajalikuks

Vallavalitsus tõdes, et hoonele päikesevalguse juurdepääsu tagamiseks pakub ekspert teha säilitatavatele pärnadele hoolduslõikus ja vähendada kõikide alles jäävate pärnade võra veerandi võrra ning et hoolduslõikuse tagajärjel ei tohi tekkida olukord, kus puu kasvutingimused halveneksid pöördumatult.

Kinnistu omanik kaebas vallavalitsuse korralduse Tartu halduskohtusse, leides, et vallavalitsus on raieloa andmisest keeldumisel lähtunud vaid puude seisukorrast ning pole hinnanud taotluses toodud asjaolu, et raie vajadust oli põhjendatud arhitektuurimälestise lagunemisega.

Vallavalitsus teatas oma vastuses, et Jõhvi endist kultuurimaja ei ole tunnistatud arhitektuurimälestiseks, mistõttu vald ei pidanudki seda küsimust käsitlema.

Kohus tõdes, et kinnistu omanik ei vaidlusta dendroloogilises hinnangus antud eksperdi arvamust, et kõigi puude raieks pole piisavalt põhjust. Kohus ei nõustunud ka väitega, et see hoone on arhitektuurimälestis. Kultuurimälestiste riiklikus registris on endine kultuurimaja arvele võetud kui 20. sajandi 1950. aastate arhitektuuri näidis, kuid ta pole arhitektuurimälestiseks tunnistatud ega kaitse alla võetud.

“Seega ei pidanud kohtu arvates vastustaja haldusakti andmisel käsitlema arhitektuurimälestise säilitamise küsimust,” leidis Tartu halduskohus.

Kohtu hinnangul on Jõhvi vallavalitsus arvestanud olulisi asjaolusid ja piisavalt põhjendanud kuue puu kohta raieloa mitteandmist, järelikult puudub vaidlustatud korralduse osaliseks tühistamiseks alus.

Esmaspäeval tehtud halduskohtu otsuse saavad osapooled 30 päeva jooksul Tartu ringkonnakohtus vaidlustada.

Poekett tahtis lammutada

2017. aasta lõpus  pöördus Saksa säästupoodide ketti Lidl Eestis esindava MMS Property Solutionsi palgatud advokaadibüroo vallavalitsuse poole sooviga algatada detailplaneering, mis näeks ette stalinistlikus stiilis endise kultuuri- ja kohtumaja lammutamist ning selle asendamist odavketi Lidl tüüphoonega.

Vald teatas arendajale, et tegemist on miljööväärtusliku alaga, kus nimetatud hoone säilitamine on ette nähtud üldplaneeringuga. Kui aga arendaja soovib seal ehitada või rekonstrueerimistöid teha, tuleb läbi viia arhitektuurikonkurss. Vallavalitsus andis mõista, et nii planeeringu muutmise kui ka arhitektuurikonkursi korraldamisega seotud kulud peab sel juhul kandma arendaja ning selleks tuleb vallaga sõlmida finantseerimisleping.

Sama aasta oktoobris toimunud volikogu istungil ütles vallaarhitekt Andres Toome, et vald pole huvitatud praeguse hoone asemele ilmetu plekk-karbi rajamisest, nagu see esialgsest eskiisist nähtub, vaid pigem ajaloolise hoone säilitamisest kas või osaliselt.

Protsessi sekkus ka muinsuskaitseamet, kes seisis resoluutselt vastu hoone lammutamisele. “Kahekorruseline sammastega kivihoone, mille välisilmet on dekoreeritud neoklassitsistliku stukkdekooriga, on linna väärikamaid neoklassitsistlikke hooneid. Säilinud on algne maht ja viimistlus. Hoone seisukord on hea. Seni ei ole hoonet mälestiseks tunnistatud, kuna valla üldplaneeringuga väärtuslikuks hooneks tunnistamine peaks selle kehandit piisaval määral kaitsma. On kahetsusväärne, et üldplaneeringus paika pandud põhimõtetest ja väärtustest hoolimata kavandatakse hoone lammutamist,” kirjutas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie vallavalitsusele.

Raie andis teada, et muinsuskaitseamet ei pea õigeks Jõhvi endise kultuurimaja lammutamist. “Soovitame põhjalikult kaaluda erisuguseid võimalusi väärtusliku hoone säilitamiseks. Vajaduse korral võib muinsuskaitseamet rakendada hoone ajutise kaitse alla võtmist ja kaaluda mälestiseks tunnistamist,” teatas ta.

Lidl teatas valla esitatud tingimustele vastuseks, et need pole investorile vastuvõetavad ning poekett loobub arendusplaanidest sellel kinnistul.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.