Saada vihje
JUHTKIRI: Jõhvi peab oma positsiooni säilitamiseks rohkem pingutama (0)

Nädalavahetusel linnaõiguste saamise 80. aastapäeva tähistanud Jõhvil tuleb järgnevatel aastatel kõvasti pingutada, et säilitada oma positsioon Ida-Viru maakonnakeskusena.

Pärast Kohtla-Järve “ikke” alt vabanemist 1990. aastate alguses ja taasiseseisvumist on Jõhvi töötanud end üles maakonna oivikuna ja suutnud jätta endast positiivsema kuvandi kui mitmed suuremad naaberlinnad. Kõnekas fakt on seegi, et näiteks mullu oli Jõhvi elanike igakuine keskmine brutotulu Kohtla-Järvest 150 euro ja Narvast 200 euro võrra suurem.

Jõhvi on õppinud, kuidas end väikesena suurelt välja mängida, ja võidelnud end ka üheks neljast Eesti regionaalkeskusest temast märksa suuremate Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval. Ent selles rollis püsimine muutub aina keerulisemaks. Kui Tallinn on suutnud elanikkonda kasvatada, Tartu hoida senisel tasemel ja Pärnu saanud uut jõudu kasvamiseks kolme ümberkaudse valla liitumisega, siis Jõhvi elanike arv on veerand sajandiga kukkunud laias laastus veerandi võrra. Kahanemine aina jätkub. Volikogu eelmise koosseisu enamus nurjas võimu kaotuse hirmus ka Pärnuga analoogse sammu, tõrjudes liitumise Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga.

Uuest aastast on kadunud ka maavalitsus, mis vaatamata mõju langusele viimastel aastatel oli siiski Jõhvis üheks maakonnakeskuse sümboliks. Üleriigilist tähelepanu pälvib viimastel aastatel Ida-Virumaal üha rohkem ja rohkem Narva. Sellega on seotud nii riigi investeeringud kui ka näiteks kultuuriavalikkus.

Kõige selle taustal peaks nüüdseks peagi juba aasta aega kokkumängu harjutanud Jõhvi praegune võim  linna juhtimise märksa energilisematel tuuridel käima panema. Mitu aastat tagasi ettevalmistatud ettevõtmised on küll töös, aga uusi algatusi ja ideid, kuidas püsida konkurentsis teiste suuremate keskusega, on samuti vaja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.