Saada vihje
JUHTKIRI: Teistmoodi poliitkultuur (0)

Paljud on juba ammu küsinud, mismoodi on see võimalik, et samas õigusruumis tegutsedes on Ida-Virumaa suuremate linnade poliitiline valitsemiskultuur hoopis teistsugune kui mujal Eestis (mõningaid paralleele võib ehk tõmmata Tallinnaga). Kahel päeval Ida-Virumaad väisanud riigikogu korruptsioonikomisjoni liikmetel jäi samasugune arusaam, et mõnedes asjades on siinsete valitsejate valitsemisloogika hoopis teistsugune.

Opositsioonis ei nähta mitte partnerit, kes ju valituks osutununa peaks samuti sõnaõigust omama, vaid vaenlast, suurt ohtu, keda tuleb igal võimalikul juhul alla suruda või naeruvääristada.

Mitmed seadusemuudatused, mis on varem kohalike omavalitsuste tööd reguleerivates seadustes tehtud või tegemisel, on otseselt ajendatud Narva või Kohtla-Järve linnavõimu teistsugusest poliitkultuurist. Nagu seadusepügal, et kõigil volikogu liikmeil on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Või et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse ühe hääletamisega. Need on meetmed, mida juba varem oleme nimetanud omavalitsuste sundimiseks demokraatiale. Kuid isegi siin otsitakse ja leitakse võimalusi seadusest mööda hiilida.

Sel nädalal oli riigikogus esimesel lugemisel järjekordne omavalitsuste “demokraatiapakett”, mis kitsendab näiteks omavalitsuse palgal olevate vallaasutuste juhtide võimalusi saada kõrgeid ametiposte volikogus. Ka punkt, mis lubab prokuröril nõuda omavalitsuskorruptandilt sisse tekitatud kahju, on otseselt Kohtla-Järve ekslinnapea kriminaalasjaga seotud.

Samal ajal kui Ida-Virumaa letargiasse surutud demokraatiaga linnad muretsevad oma maine pärast, ei suuda nende juhid siiani aru saada, et just selline käitumismuster, mis ülejäänud Eestis tekitab võõristust ja arusaamatust, on oluline mainekahjustaja, mis muu hulgas peletab eemale investoreid, aga lõppkokkuvõttes ka elanikke.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.