Saada vihje
Kukruse mäe teisaldamine võib ära jääda (0)
Nüüdseks teatakse Kukruse mäe kohta palju rohkem kui tollal, mil tehti otsus selle kõrgeimasse ohlikkusklassi kuulumise kohta. AINAR VARINURM 

Kuigi keskkonnaministeerium lubas kolm aastat tagasi, et kavatseb ohtliku Kukruse aherainemäe teisaldada 2017. aastal, pole siiani mäe tulevikus selgust. Keskkonnaministeerium otsustab lähikuudel, kas minna Kukruse aherainemäe ümbertõstmise plaaniga edasi või jätkata lisauuringutega.

Mullukevadises intervjuus rääkis Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo, et geoloogiateenistusel valmib peatselt arvamus Kukruse mäe ümberpaigutamise kohta: “Meie parimad asjatundjad tegelevad poolt- ja vastuargumentidega, et saada selgust, kas sellises raha kasutamises on ka midagi mõistlikku. Praegu saan öelda, et me ei ole näinud neid argumente, mis sunniksid seda mäge lahti võtma ja uuesti üles ehitama.”

Nüüd ütles Soesoo, et geoloogiateenistuse eksperdirühm on oma arvamuse keskkonnaministeeriumile üle andnud.

“Ka keskkonnaministeeriumi enda tegevuskava hõlmas enne lõpliku otsuse tegemist monitooringu korraldamist; meie eksperdiseisukoht toetas seda. Oleme  välja pakkunud, et geoloogiateenistus on ka võimeline sellist seiret tegema.”

Ohtlik − aga kui ohtlik?

Soesoo sõnul on selge, et Kukruse mäe puhul on tegemist keskkonnaohtliku objektiga, küll aga ei saa praeguste andmete põhjal kindlalt väita, et tegemist on kõige kõrgema, A-kategooria ohtlikkusastmega objektiga.

ALVAR SOESOO: “Võiks  veel mitu korda mõõta, enne kui lõikama hakata.”

“Geoloogiateenistus ei andnud arvamust selle kohta, kas mägi tuleks ümber paigutada või mitte, meie põhiargument on, et andmestikku tuleks juurde saada. Üks lisauuringute tegemise viis on seiramine, sealhulgas põhjavee seiramine, mis tähendaks ka uute aukude tegemist. Teisisõnu võiks veel mitu korda mõõta, enne kui lõikama hakata. Lõigata tuleks siis, kui ta tõesti kvalifitseerub A-klassi ohtlikkusega jäätmehoidlaks − on spetsialiste, kes ei ole selles päriselt veendunud.”

Soesoo märkis, et praegune situatsioon ei pruugi olla täpselt selline, nagu varasemad uuringud on näidanud.

“Geoloogina ütlen, et seireperiood võiks olla vähemalt kaks aastat, siis teame tegelikult, mis juhtub sügisel, mis kevadel ja nii edasi. Siis saaksime kokku sellise informatsioonihulga, mille pealt saaksime võib-olla adekvaatsema otsuse teha.”

Ministeerium töötleb infot

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas ütles, et geoloogiateenistusest on neile jõudnud ühtmoodi arvamus, mõned teised eksperdid on aga seisukohal, et mäge ikka peaks liigutama.

“Kogu protsessi vältel on informatsiooni järjest juurde tulnud. Töötleme praegu kogu seda infot, et otsustada,  millise stsenaariumiga edasi minna. Tähtis on veenduda, et kõik oluline info on olemas.”

Kuna raha mäe teisaldamiseks tuleb Euroopa Liidult, pole keskkonnaministeeriumil otsustamiseks enam kuigi palju aega.

Geoloogiateenistuse välja pakutud mitmeaastane seire sellesse Euroopa Liidu rahastamisperioodi kindlasti ei mahuks.

“Kui me peaksime otsustama pikema seire kasuks ning pärast seda selgub, et mäge ikkagi peaks liigutama, tuleks meil siis leida selleks uued rahastamisvõimalused,” märkis Parmas.

Otsus tuleb teha kindlasti tänavu esimeses kvartalis.

Mäge rahule ei jäeta nii või teisiti: kui teisaldamisplaanile pidurit peaks tõmmatama, jätkatakse igal juhul pikemaajalist põhjaveeuuringut, et mäe täpsem mõju välja selgitada.

Keskkonnaministeerium andis 2015. aasta detsembris Ida-Viru maavalitsusele teada, et kavatseb 2017. aasta teises pooles teisaldada Kukruse aherainemäe kõrvalasuvale kinnistule, kuna see on ministeeriumi sõnul majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt kõige mõistlikum.

2016. aasta märtsis arutas küsimust ka riigikogu keskkonnakomisjon, kes jõudis järeldusele, et ainus võimalus on mägi teisaldada; projekt läheb maksma ligikaudu 8 miljonit eurot ning enne teisaldustöid tuleb teha detailplaneering, mis võib võtta kuni poolteist aastat.

“Arutasime keskkonnakomisjonis koos ekspertidega küsimust ja selgub, et on kaks koolkonda. Üks neist leiab, et mäge pole mõtet teisaldada. Samas näitab aga põhjalik tegevusuuring, et see on ainus võimalus peatada leke põhjavette,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra toona BNSile.

Ta märkis, et kui varem ei ole olnud päris selge, kas lekked põhjavette toimuvad, siis viimased põhjalikud uuringud viitavad üheselt sellele, et mägi siiski lekib, ning seetõttu peab riik edasi minema mäe teisaldamisega.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.