Saada vihje
Kukruse mäe uuringutele tõmmati joon alla (0)
Kukruse mägi saastab peale õhu ka põhjavett.
PEETER LILLEVÄLI 

Keskkonnauuringute keskuse äsja valminud Kukruse mäe õhu-uuringust selgub, et saasteainete piirnorme pole piirkonnas ületatud, et mägi pole viimase viie aasta jooksul väliõhu kvaliteeti märkimisväärselt halvendanud ning et kavandatavad korrastustööd toovad kaasa saastetasemete kõrgenemise kohe, kui mäe pind avatakse. 

Kukruse mäest õhku eralduvate saasteainete kontsentratsiooni ja levimise selgitamiseks paigaldati eelmisel suvel Kukruse asulasse automaatseirejaam, sügisel tegid keskkonnauuringute keskuse spetsialistid mõõtmisi ka otse mäel. Arvesse võeti ka varasemaid uuringuid ja mõõtmisi ning valmis üsna põhjalik aruanne.

Selgub, et seirejaam ei tuvastanud piirväärtuste ületamisi ega inimestele ja keskkonnale ohtlikke saastetasemeid; vesiniksulfiid põhjustas küll kohati lõhnahäiringut, aga seda mädamunalõhnalist gaasi ongi ninaga tunda juba ammu enne, kui selle sisaldus õhus lubatud piiri lähedalegi jõuab.

Uuringus viidatakse aastatel 2015 – 2016 Kukruse mäel kuue kampaania käigus tehtud mõõtmistele, mis andsid maapinnast kahe meetri kõrgusel asunud mõõtepunktis vesiniksulfiidi sisalduseks sarnased tulemused. Sellest järeldati, et praeguse olukorra jätkudes vesiniksulfiidi piirväärtust mäe lähikonnas tõenäoliselt ei ületata.

Küll aga kasvab mitme keemilise ühendi sisaldus õhus ja seega mäe koguheide siis, kui mäe pind avatakse, mida kinnitasid mullu sügisel aherainemäel (ka kaevistest ja puuraukudest) tehtud saasteainete eraldumise mõõtmised.

“Kukruse aherainemäe korrastamisprotsessid toovad tõenäoliselt endaga kaasa saastetasemete kõrgenemise ning ebameeldiva lõhna intensiivistumise ja esinemissageduse kasvu piirkonnas kohe, kui aherainemäe pind avatakse ning esimesed koorimistööd peale hakkavad,” kirjutatakse uuringu kokkuvõttes.

Kuna mäe sisemus ei ole temperatuuride, koostise ega toimuvate keemiliste protsesside osas ühtlane, siis võib kihtide teisaldamisel ette tulla nii passiivsemaid kui ka aktiivsemaid piirkondi ning vastavalt sellele väheneb või suureneb ka saasteainete koguheide.

Õhureostus pole mäe suurim patt

“Seiretulemused käesoleva uuringu raames ei näita Kukruse aherainemäge kui keskkonnale ohtlikku objekti, küll aga toimub aeglane saasteainete eraldumine välisõhku,” seisab uuringu kokkuvõttes.

Ka annab võrdlus viie aasta taguste lühiajaliste õhumõõtmistega uuringu koostajate sõnul alust väita, et vahepealse aja jooksul ei ole aherainemägi põhjustanud piirkonnas õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist.

Ometi on Kukruse mägi tunnistatud kõrgeima ohtlikkuse kategooriaga jäätmehoidlaks.

“Selle aherainemäe peamine ohtlikkus seisneb põhjavee saastamises ja isesüttimise võimaluses,” ütles mäe korrastamise projektijuht keskkonnaministeeriumis Raimo Jaaksoo, et õhusaaste pole Kukruse mäe A-kategooriasse liigitamisel esmatähtis oht olnudki.

Küll aga muutub õhusaaste olulisemaks siis, kui mäge liigutama hakatakse.

Jaaksoo märkis, et pole jõudnud äsja valminud aruandega veel põhjalikult tutvuda, ent põgusalt vaadates seal olemasoleva olukorra kohta midagi väga uut ei ole.

“See, et mäest pidevalt ohtlikke ühendeid eraldub, oli teada, samuti see, et mäge avades võib hakata neid rohkem eralduma. Meie jaoks on põhivajadus saada võimalikult palju infot selle kohta, millised olukorrad võivad tekkida tööde tegemise ajal. Modelleerimine annab suhteliselt ligikaudsed variandid; andmeid ei ole nii palju, et saaks midagi põhjalikumat järeldada.”

Veel kord rahva ette

Uuringu järgi andsid mudeldamised tulemuseks, et maksimaalsed saastetasemed koonduvad Kukruse linnaosa lääneküljele, et saaste hajumistingimused on halvad ning et tööde ajal on tõenäoline saasteainete hüppeline tõus piirkonnas. Saastetase kõrgeneb ja ebameeldiv lõhn muutub tugevamaks kohe, kui mäe pind avatakse, mistõttu tuleb võimalikke leevendus- ja ohutusmeetmeid tööde ajal rangelt järgida ning halbade hajuvustingimuste korral tööd peatada.

Selleski pole midagi uut, mis poleks varem teada olnud.

“Eeldatavasti oli see viimane õhu-uuring enne tööde algust,” ütles Raimo Jaaksoo. “Nüüd tuleb mõelda erisugustele stsenaariumidele, mis tööde ajal toimuda võivad. On vaja välja töötada detailne lahendus ja koostada lõplik keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mille üks osa on riskianlüüs − see läheb ka rahvale avalikult arutada. Eriplaneering peaks olema selle aasta lõpuks vastu võetud; pean reaalseks, et järgmise aasta teises pooles hakkavad tööd pihta.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.