Saada vihje
Lausstipendiume Ida-Virusse tööle asuvatele noortele ei tule (0)
Jaak Aab rääkis Ida-Virumaal tööle asuvatele noortele spetsialistidele riigi poolt pikaajalise stipendiumi maksmisest ajakirjanikele mullu 9. oktoobril toimunud pargikeskuse nurgakivi paneku tseremoonia järel. Telekanali PBK reporteri rollis astus tookord üllatuslikult üles Aabi erakonnakaaslane, riigikogu liige Martin Repinski.
MATTI KÄMÄRÄ 

Riigihalduse ministri Jaak Aabi plaan hakata kõigile Ida-Virumaal tööle asuvatele kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajatele maksma vähemalt kümne aasta jooksul 300 euro suurust igakuist stipendiumi ei leidnud eile toimunud valitsuskabineti istungil toetust. 

 

Valitsus otsustas eile eraldada sel aastal Ida-Viru programmi jaoks 3,8 miljonit eurot, ent selle jaotamise üksikasjalikud reeglid ja programmi edasise rahastamise põhimõtted tuleb välja töötada.

Ei osutunud veenvaks ettepanekuks

Muu hulgas ei leidnud poolehoidu ka riigihalduse ministri Jaak Aabi poolt mullu sügisel enne kohalikke valimisi välja käidud ettepanek hakata programmi raames maksma lausstipendiume Ida-Virusse tööle asuvatele noortele.  “Vähemalt kümne aasta jooksul peaksid noored sellist stipendiumi saama. See puudutab sadu noori − mitte ainult neid, kes praegu elavad siin, vaid ka neid, kes tulevad mujalt siia tööle,” rääkis Aab oktoobri alguses, lisades, et sellise ettepaneku esitas ta valitsuskabinetis ja loodab, et see leiab toetust.

Tervise- ja tööminister ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles eile Põhjarannikule, et Aabi plaan maksta stipendiumi ka erasektoris tööle asuvatele noortele ei olnud tema meelest veenev. Küll aga pidas ta pigem mõistlikuks maksta ühekordset suuremat toetust piirkonnas tööle asuvatele avaliku sektori spetsialistidele. Ta tõi näiteks, et kui sotsiaalministeerium toetab praegu väljaspool Tallinna või Tartut tööle asuvaid noori arste 15 000 euroga, siis võiks Ida-Viru programmist teist sama palju veel juurde maksta neile meedikutele, kes siia maakonda tööle tulevad.

Ossinovski sõnul tuleb ametkondadel ja ka omavalitsustel hinnata, milliseid noori spetsialiste Ida-Virus praegu kõige rohkem vajatakse, ja mõelda seejuures ka omapoolsele toetusele. Tänavuse aasta teisest poolest rakenduvas Ida-Viru programmis on nii-öelda kolimistoetuseks planeeritud 150 000 eurot, mis võimaldaks kirjeldatud põhimõttel maksta seda kümnele spetsialistile.

Lisaks avaliku sektori spetsialistide toetamisele on Ossinovski sõnul Ida-Viru programmi olulisteks suundadeks ka ettevõtluse toetamine ja  taristu arendamine, ent konkreetsed meetmed tuleb alles välja töötada. Ta tõdes, et ettevõtluse toetamise puhul tuleb eriti hoolega arvestada, et kulutatud avalik raha tooks oodatud efekti.

Põlevkiviraha suunamine programmi peaks selguma kevadel

Eile teist korda valitsuskabinetis arutatud Ida-Viru programmi puhul jäid endiselt lahtiseks selle programmi edasise rahastamise põhimõtted. “Et saavutada Ida-Virumaal põhimõttelisi muutusi, on vaja selle programmi jaoks kulutada igal aastal vähemalt kümme miljonit eurot,” ütles Ossinovski, lisades, et tema arvates oleks õiglane, kui see raha tuleks siinsete põlevkiviettevõtete makstavatest ressursi- ja saastetasudest, ent selles ei ole valitsus jätkuvalt üksmeelt saavutanud. Selleni loodab valitsus jõuda tänavu aprillis toimuval riigieelarve strateegia arutamisel.

“Ministrite ootused Ida-Viru programmi suhtes on natuke erinevad, neid tuleb püüda ühtlustada,” sõnas Ossinovski.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis eile valitsuse pressiteate vahendusel, et riigi eesmärk on tulla appi Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslike trendide murdmiseks. “Sotsiaal-majanduslikud arenguprobleemid on olnud Eesti piirkondadest pikka aega kõige teravamad just Ida-Virumaal. Hoolimata oma tööstus- ja turismipotentsiaalist on piirkonnas siiani Eesti kõige kõrgem töötuse määr ja madalaim ettevõtlusaktiivsus. Peame selle potentsiaali ära kasutama ja muutma Ida-Virumaa arengu jätkusuutlikuks,” ütles ta. “Selleks on vaja muuta ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks ning pakkuda piirkonna arendamiseks lisafinantseerimist. Soovin, et selle tulemusel elaks 2020. aastal kohapeal rohkem noori kui rahvastikuprognoosis öeldud.”

Tänavu Ida-Viru programmis käivitatavate tegevuste seas loetles valitsus tööstussektori investeeringute toetamist, äri- ja start-up-inkubaatorite tegevuse toetamist, noore spetsialisti lähtetoetuse rahastamist ning omavalitsuste ettevõtlustoetuste võimendamist. Lisaks on eesmärk arendada elukeskkonda ja lahendada tühjenevate korterelamute probleem. Kavandatud on ka vahendid maakonna arengustrateegias määratletavate prioriteetide elluviimise rahastamiseks.

Lõpliku loetelu ja programmi rakendamise korra töötab välja riigihalduse minister koostöös kohalike omavalitsuste, teiste piirkonna partnerite, sh Ida-Viru ettevõtluskeskusega, ning asjakohaste ministeeriumidega.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.