Saada vihje
Mahajäetud majad peibutavad vandaale (0)
Kukruse Lehe tänava kuuendal majal pole suhteliselt heast seisukorrast hoolimata muud tulevikku kui lammutamine.Kukruse Lehe tänava kuuendal majal pole suhteliselt heast seisukorrast hoolimata muud tulevikku kui lammutamine. 

Tühjaks jäänud korterelamud on Kohtla-Järve linnale nagu veskikivi kaelas:  omanikud ei taha neist teadagi,  omavalitsuselt aga nõutakse, et uksed-aknad kindlalt suletud oleksid.

 

Kohtla-Järvel Kukruse linnaosas Lehe 6 asuvast 16 korteriga elamust hakkasid inimesed ära minema viis-kuus aastat tagasi. Kommunaalteenuste võlad aina kasvasid, kuni kolme-nelja aasta eest lahkusid viimasedki elanikud. Toona elamuid hallanud OÜ Kukruse Maja pani uksed-aknad kinni ja nii seisis maja mitu aastat. Kuni hiljaaegu tagaküljel aknad sisse löödi.

“Politsei sai need lõhkujad kätte,” ütleb Kohtla-Järve linnapeaabi Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas Ülle Lepassaar. “Kukrusel on valvas kogukond, tänu sellele ongi see maja nii kaua puutumata seisnud.”

Linnavalitsuse eestvõttel pannakse lõhutud akendele plaadid ette, esimese korruse aknaavad müüritakse lausa kinni.  Ega linn rohkemat teha saagi − korteritel on ju omanikud olemas, tõsi, huvi nad oma omandi vastu ei tunne.  Maja juurde kuuluvad kuurid, mis omal ajal koos korteritega erastati, lammutab linn küll maha − need on allesjätmiseks liiga ohtlikuks lagunenud.

Lepassaare sõnul on see maja tegelikult päris hästi säilinud, teoreetiliselt saaks need korterid korda teha.  Aga Kukrusel on paremaski seisus kortereid, mida keegi osta ei taha.

Paar päris tühja maja on Kukrusel veel.  Itaallase omandis olev koledaks lagunenud 8 korteriga maja Lehe tänaval (omanikust pole keegi juba ammu midagi kuulnud) ja endine kauplusehoone, millel uksed-aknad korralikult kinni löödud. Müüa pole omanikul seda õnnestunud.

Kraanaga katuse kallale

Sompa linnaosas Aruserva 4 asuvas 24 korteriga elamus on enamik kortereid − 20 − linna omad, neli erastatud.  Ühe trepikoja kindlalt suletud ukse taga ei elanud juba ammu kedagi, teisest kolis linn viimased elanikud ümber kuu-poolteist tagasi.

“Maja oli juba kaks hooaega ilma keskkütteta, vesi läks lõpuks jäässe − seal ei olnud enam võimalik elada. Meil oli seal kuus-seitse üürilepingut, leidsime neile inimestele uue elukoha,” räägib Lepassaar.

Kuni majas veel elu sees oli, ei puutunud seda keegi.  Pruukis aga inimestel lahkuda, kui tuldi lõhkuma ja müüdavat kraami ära viima.

Kõigepealt võeti eest plastaknad. Need saadi politsei abiga küll linnale tagasi ja aknaavad pandi kinni.  Sellega aga asi ei piirdunud.

“Siis tuldi lausa tehnikaga kohale: kraana, tõstuk, saemehed… Katuselt visati eterniit alla, saeti katusetalad läbi, majast veeti radiaatorid ja vannid ja metalluksed välja,” kirjeldab Ülle Lepassaar olukorda, mida nähes ta 2. aprilli ennelõunal politseisse helistas.

Patrull tuli kohale küll, aga pärast selle lahkumist läks lõhkumine Lepassaare sõnul samamoodi edasi.

“Kohale jõudnud patrull fikseeris majas toimetanud meeste andmed ja käskis neil laiali minna,” ütles Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik. “Tegemist on linnale kuuluva hoonega, mille korrasoleku eest vastutab linnavalitsus. Politseile pole avaldust laekunud ja menetlust selle juhtumi kohta ei ole alustatud.”

Omanikel pole huvi

“See maja on praegu väga kole: katus on täiesti sisse kukkunud, eterniiti vedeleb igal pool, uksed-aknad on lahti… Eks me müürime avad kinni, aga rohkemat pole seal teha midagi,” tõdeb Lepassaar.

Sompas on varemeis maju mitu, enamjaolt on neist vaid seinad alles. “Vana koolimaja, üks maja Humala ja veel üks Aruserva tänaval,” tulevad Lepassaarele esimesena meelde. “Eks linn peab neil ukse- ja aknaavad kinni lööma. Ja uuesti lööma, kui ära lõhutakse. Muidugi on need majad ohtlikud: seal kogunetakse, sinna veetakse prügi.  Need, mis linna omandis, tuleb ükskord lammutada; teistega on keerulisem: kortermajades on palju omanikke ja paljusid neist pole üldse võimalik kätte saada. Ega neil mingit huvi ka ole.”

Neist kahest majast kirjutamiseks andis põhjust politseist linnavalitsusele saadetud ettekirjutus, millega kohustati linnavalitsust hooned ohutuks sulgema.

“Politsei otseselt maha jäetud hooneid ei kontrolli, aga tööülesannete täitmise ajal  sellistesse hoonetesse sattudes antakse oma tähelepanekutest teada ka päästeametile. Samuti informeerib päästeamet politseid oma tähelepanekutest, millele tuginedes on politseil võimalus linnavalitsusele märgukiri edastada,” räägib Kalle Kuusik.

Linnal ei jätku raha

Kohtla-Järve linnavalitsuses tegeleb mahajäetud hoonetega arenguteenistus.

“Selliseid hooneid on meil umbes 30 ringis,” ütles abilinnapea Vitali Borodin. “Need, mis on linna omandis, tahame lammutada − taotleme selleks Kredexist toetust.  Kõiki korraga muidugi ei saa, lammutamine on kallis ettevõtmine ja Kredexi toetuse puhul on meil omaosalus 30%.”

Eraomanikele teeb linnavalitsus Borodini sõnul ettekirjutusi.  Omanikud aga ütlevad selle peale, et neil pole raha, et midagi ette võtta.  Linnavalitsus on alustanud juba mitut täitemenetlust, et seesugustelt omanikelt trahvid sisse nõuda. Paar-kolm trahvi on juba ka ära makstud.

Veebruaris valmis riigikontrollil ohtlike ehitiste teemaline audit, milles märgiti, et omavalitsused ei pööra oma tiheasustusaladel asuvate kasutuseta ja lagunenud hoonete ohutuks muutmisele piisavalt tähelepanu ning peaksid nende omanike suhtes märksa nõudlikumad olema.

“Sel aastal me nende hoonetega eriti palju tegelda ei saa − eelarves pole lihtsalt raha. Ehk järgmisel aastal on olukord parem,” loodab Borodin.

Riigikontrolli auditis tõdeti, et ainuüksi Kohtla-Järvel on kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks vaja mitmeid kordi suuremat summat, kui on Kredexi lammutustoetuse eelarve kokku.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.