Saada vihje
Mesinike suhtumine teeb põllumeestele muret (0)
“Kui prits on põllul, siis järelikult mürgitab,” ei vaevu suur osa inimesi endale taimekaitse põhitõdesid selgeks tegema. PEETER LILLEVÄLI 

 

Eelmisel suvel taimekaitsevahendi hoolimatu kasutamise tõttu massiliselt hukkunud mesilaste juhtum muutis mesinikud põllumeeste suhtes umbusklikuks ja nörritab korralikke, taimede pritsimisel kõiki reegleid järgivaid põllumehi.

 

Möödunud aasta juulis hukkusid Lääne-Virumaal üleöö miljonid mesilased, põhjusena tuvastas põllumajandusamet rapsipõllul keelatud putukamürgi kasutamise. Kahju suuruseks hindas eksperdikomisjon peaaegu 35 000 eurot.

Põllumeeste mainele andis see juhtum tugeva löögi. Mitte üksnes mesinike, vaid ka paljude keskkonnahoidlikult mõtlevate inimeste silmis. Kohati ülepaisutatult, mis teeb põlde kõiki reegleid järgides pritsivad põllumehed murelikuks.

Mõisted selgeks

“Niipea kui põllul pritsi nähakse, on paanika lahti: mürgitatakse,” räägib Ida-Virumaa talupidajate liidu juht Arvo Aller. “Tegelikult räägime ju taimekaitsest ja küsimus on terminites. On umbrohutõrje, on taimehaiguste ennetamine ja on taimekahjurite tõrje − neid kõiki on vaja saagi kaitsmiseks, aga putukatele avaldab mõju ainult kahjuritõrje.”

Patmari talu peremees Ain Rego lisab veel ühe põhjuse, miks prits põllule läheb − vedelväetiste laotamine.

“Inimesed ei tee vahet, mida see prits põllul teeb. Ühel õhtul, kui pritsiga põllule sõitsin, seisis põllunaaber mulle tee peale ette:  “Hakkate jälle mürgitama?” Vastasin, et teeme umbrohutõrjet. “Ah nii, seda võite teha küll, ma mõtlesin, et tulete mürgitama,”” toob ta näiteks.

Rego toonitab, et igal põllumehel − ja igal pritsiga töötaval traktoristil − peab olema läbitud taimekaitsekoolitus ja olema seda tööd teha lubav paber.

“Tänapäeval võtavad kõik taimekaitse asjus sõna, aga enamik neist ei tee endale seda asja selgeks.  Taimekaitses kasutatavaid preparaate toovad Eestisse hulgimüügifirmad, põllumajandusamet on andnud loa neid kasutada.  Millal ja kuidas kasutada, on seadusandlusega paika pandud. Kui ma rapsipõllul hiilamardikaid tõrjudes kasutan lubatud normi järgi õigel ajal pritsides preparaati, mille pakendil on kirjas, et see on mesilasesõbralik, siis ei tee ma ju midagi valesti. Kui ma tõrje tegemata jätan, paneb see putukas mul rapsi nahka.”

Taimede õitsemise ajal putukatõrjet teha ei tohi. Prits võib aga selgi ajal põllul ringi sõita − leheväetist laotada või taimehaigusi tõrjuda. Kui asja mitte tundev inimene seda nägema juhtub, ongi kisa lahti: mürgitatakse!

Veel hukkunuid

Sel esmaspäeval teatas põllumajandusamet taas mesilaste hukkumisest Lääne-Virumaal. Mesilastest võetud proovist tuvastatud veterinaarravimi ja taimekaitsevahendi toimeainete jääkide sisaldus mesilastes oli selline, mis võis põhjustada nende hukkumise.

“See on põllumeestele järjekordne hoop,” nendib Kasela talu peremees Ermo Kasela, kes ise ei julge enam eriti isegi lubatud ajal lubatud koguseid taimekaitsevahendeid pritsida.

Kaselal on mesinikega mitmesuguseid kogemusi. Ühega, kellelt ta maad rendib ja kelle tarud sealsamas põldude kõrval on, pole kunagi probleeme olnud. Teine on tema peale kaevanud nii põllumajandus- kui veterinaar- ja toiduametile. Põhjust tegelikult polnud: esimesel juhul tehti põllul mitte putuka-, vaid hoopis seenhaiguse tõrjet (ja õitsvaid taimi põllul polnud), teisel juhul polnud peremees oma pritsi juba poolteist kuud liigutanudki.

“Putukatõrjet tohibki ainult öösiti teha, õhtul kella kümnest hommikul viieni. Mesilate läheduses alustan veel hiljem,” räägib ta.

Ain Rego ütleb, et viimastel aastatel on päevad enamasti  nii tuulised, et kõik pritsimised tulebki öösel teha.

Mesinikke teavitatakse pritsimisest ette ka. Teavitada saab muidugi ainult neid, kes oma tarud on PRIAs kirja pannud ja kelle kontaktandmed sealt leida võib.

Fond kahju hüvitamiseks

Üks Ida-Virumaa suuremaid mesinikke Toomas Alt ütleb, et sellest etteteatamisest pole mingit kasu − ega selleks ajaks mesilasi tarusse kinni saa panna. Põllumees lihtsalt peab pritsimisel reeglitest kinni pidama − nii lihtne see ongi.

“Minul mesilasi surnud ei ole, ju on nende korjemaadel asjalikud põllumehed. Tarusid on mul mitmel pool, probleeme pole olnud ei Kiiklas, Revino ümbruses ega Valastel.”

Umbusklikud on mesinikud Aldi sõnul põllumeeste suhtes sellegipoolest, just nende mesilaste hukkumise juhtumite tõttu. Seda enam, et mesinike kaitseks toimivat mehhanismi ei ole.

“Hea mitu aastat on räägitud kahju hüvitamiseks fondi loomisest − sellesse fondi teeksid makseid kas taimekaitsevahendeid Eestisse toovad firmad või neid vahendeid ostvad põllumehed, hiljem nõutaks raha kahju põhjustanult tagasi. Selline fond annaks mesinikele kindlust, aga ainult jutuks on see kahjuks jäänudki.”

Toetatud korjealad

Teist aastat toetab PRIA põllumajandustootjaid, kes rajavad mesilastele korjealasid.

“Rajada tuleb vähemalt kolmest kultuurist koosnev põld − kultuuride valik on ette antud −, mida üldse ei pritsita. Lisaks peab olema vähemalt kümne taruga mesiniku kinnitus, et ta oma tarud selle põllu äärde viib; selle eest makstakse siis põllumehele toetust,” räägib Aller.

(Endisel) Ida-Virumaal, täpsemalt Aseri kandis on praegu ainult üks põllumees sellised korjealad rajanud.

“Eri kohtades on kolm korjeala: 46, 15 ja 7,5 hektarit. Rääkisin mesinikega läbi, mida kusagile külvata, soovid olid erinevad, aga keerispead tahtsid kõik,” räägib Indrek Tapner osaühingust Lei, kellel on kokkulepe nelja mesinikuga kokku 80 taru kohta.

Mesinikega pole tal kunagi probleeme olnud − rapsi Tapner ei kasvata, üksnes teravilja, mille peal mesilased väga ei toimeta.

“Nendel korjepõldudel teen ainult hooldusniidet. Kuna PRIA selle eest toetust maksab, tahaks huvitatud mesinikke juurde saada, et riske hajutada, mitte üksnes teraviljale loota.”

Harivald Haljas, üks Tapneri mesinikest partneritest ütles, et mullu oli korjealadest kasu tunda − meesaak oli seal tarudes natuke parem kui mujal.

“Eks need annavad kindlust ka, mul endal ja teistelgi lähiümbruse mesinikel sai neli-viis aastat tagasi hulga mesilasi hukka. Analüüsid näitasid putukamürki, aga kohe ei leidnud seda õiget põldu üles ja nii see asi jäi.”

Põllumeeste vastu Haljas seepärast vimma ei pea: “Need on üksikud rumalad inimesed, kes valel ajal mürgitavad, selle põhjal ei saa üldistada.”

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.