Saada vihje
Metsaraie tekitab emotsioone (0)
Alusmets on sel kinnistul juba maha võetud, lageraieni ei kulu enam kaua aega.
MATTI KÄMÄRÄ 

Metsa naabruses elavad inimesed on mõistetavalt nördinud, kui metsaomanik otsustab selle maha raiuda; omanikul on aga kõigiti õigus oma vara üle otsustada ja kohustust lähikonnas elajaid plaanidest teavitada, veel vähem nende nõusolekut küsida erametsaomanikul ei ole. 

“Ma ei tea, mida oma tunnetega peale hakata, sest kuulsin, et Vokas, selle stadka juurest otse mere äärde viiva tee juures tuleb lageraie. Ettevalmistused käivad,” postitas Toila vallas Voka asulas elav Kristi Markov paar päeva tagasi oma Facebooki seinale.

“Ma saan aru küll, et kui on võimalus metsasid osta, siis väga vähe on neid, kes jätavad oma raha metsa hoidmiseks seisma. Aga kui inimesed peaksid oma elukeskkonnaks ainult territooriumi, mis algab korteri uksest ja lõpeb vannitoaga, siis oleks suurem osa ilmselt ammu Lasnamäel. Voka on metsatukkade ja mere süles olev terve mõistuse säilimiseks ja heaolu poputamiseks paras ja ilus koht. Rääkimata sellest, et vaheldusrikas maastik, kus kulgevad mereäärsed ratta- ja jooksurajad, on sada miljonit aastat olnud treeninglaagrite lemmikkohaks. Rääkimata sellest, et kui öösel on lund sadanud, haarab silm koeraga hommikul metsas jalutades saja miljoni looma jälgesid, kelle koduks see mets on. Rääkimata sellest, et see on kõigile vokakatele olnud sada miljonit aastat sinilillemets, sest kevade jaoks on alati broneeritud just see ürgoru päikesepoolne kallas. Rääkimata sellest, et lageraielaibad ei hoia kinni jäist meretuult, mis meie suve algust, võrreldes juba natuke lõunapoolsemate kohtadega, niigi alati venitab,” kirjutas ta emotsionaalselt.

Emotsioonid on sellisel puhul kõigiti mõistetavad. Mõistusega võttes saab Markov aru küll, et metsaomanik ei peagi ümbruskonna elanike tunnetele mõtlema.

“Kui ma asetan ennast selle inimese sussidesse, kes on sellesse metsa raha pannud, siis muidugi tahab ta seda raha ükskord tagasi saada,” rääkis ta.

Raiele piiranguid ei ole 

Toila vallavalitsuse maakorraldaja Hannes Kohtring ütles, et tegemist on eraomandis oleva maatulundusmaaga ning kinnistu vahetas hiljaaegu omanikku.

Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Margit Juuse sõnul pole eraomanikul kohustust omavalitsust kavandatavatest raietöödest teavitada: “Vald eraomandisse ei sekku. Kui aga tahetakse hakata metsa mööda valla teed välja vedama, siis tee kasutamiseks tuleb küll vallalt luba küsida.”

Keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Heini Landra ütles, et on kõnealusele alale välja andnud kaks metsateatist: ühe harvendus-, teise lageraieks.

“Mingeid piiranguid sel alal raietele ei ole, omanik võib kas või homme minna sealt metsa maha võtma,” märkis ta.

Kui riigimetsa majandamise keskus (RMK) järgib hea tavana lindude pesitsusaega ja kuulutab selleks ajaks välja raierahu, siis ükski seadus selleks ei kohusta ning erametsaomanikud ja ka elektriliinide aluseid puhastavad firmad seda kuigivõrd ei järgi.

“Siis, kui RMK raierahu välja kuulutab, jäävad neil hanke korras tööd teinud masinad seisma ja erametsades kasutatakse see hea võimalusena ära,” ütles Landra.

Vokas elav Toila vallavolikogu liige  Johannes Neiland rääkis, et koos raiumisele mineva langi naaberkinnistu omanikuga oli neil plaanis teha sinna metsa orienteerumisrada ja kettagolfi rada. Otsapidi ulatuvad need ka raieks määratud langile − selle eelmine omanik oli asjaga päri.

“Nüüd peame plaanid ringi tegema,” ütles Neiland, kes alles eile teada sai, et maatükil on uus omanik. “Eks me võtame uue omanikuga ühendust, aga kui seal lageraie tehakse, siis orienteerumisrada ei ole sinna enam mõtet teha.”

Omanik midagi valesti ei tee

Kinnistu praegune omanik on OÜ Landeker − firma, mis kodulehe andmetel tegeleb kinnistute ja kasvava metsa ostmisega, metsakinnistute majandamise ja metsamaa müügiga.

Firma juhatuse liige Tormi Tamm ütles, et üldiselt nad raiet kavandades ja tehes kohaliku kogukonnaga ei suhtle.

“Kui just otse kellelgi maja taga raiume, siis oleme omanikku teavitanud,” täpsustas ta. “Ma saan täitsa aru, et inimestele ei meeldi, kui lähikonnas mets maha võetakse, aga meie töö on metsa majandada ja selle alla on suur raha pandud. Raied planeeritakse metsa vanuse ja seisukorra järgi, kui on küps mets, läheb see raiesse ja polegi võimalust midagi ümber mängida − et siit jätame puud alles ja sealt nurgast võtame maha.”

Tamm märkis, et taasmetsastamise kohustusest peavad nad kinni, lindude pesitsusaega aga ei järgi.

“Kui seal on juba alusmets maha võetud, siis ilmselt läheb lank üsna kohe töösse.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.