Saada vihje
Millisel erakonnal on valimisvõiduni viiv teema? (0)
Anvar Samost.
PEETER LILLEVÄLI/Põhjarannik 

Võib tunduda, et märtsikuuni on pikalt aega, aga tegelikult peaks hiljemalt augusti lõpuks vähemalt testimiseks igal valimistel osaleval erakonnal mõni originaalsem idee olema. Seni on pigem katsetatud vanade loosungite ja konfliktide ülessoojendamise ning maa-õhk tüüpi valdkonnapoliitika ideekestega. Üks suur narratiiv küll paistab üsna selgelt, aga sellest hiljem.

Kõige lihtsam − jälle − on peaministri portfelli hoidval Keskerakonnal. Nii oli ju tegelikult mitmel varasemal korral ka Reformierakonnal. Miinimum on näidata end tegusana ning siduda ministrid ja eelkõige peaminister ametnike väljatöötatud poliitikate külge. Ka on majandusega enam-vähem hästi: sisuliselt täistööhõive, palgad kasvavad ja raha jätkub igat sorti iluprojektide tarvis.

Aga Keskerakond hästi töötava poliitilise masinana sellega ei piirdu. Juba praegu on nad välja käinud mitu teemat, millest osa kuulub “vana hea” Keskerakonna repertuaari, osa on aga pigem kinnitamas partei uuenemise kuvandit.

Esimese parim näide on kindlasti lubadus tõsta pensione 100 euro võrra. See on nii klassikaline Keskerakond, kui üldse olla saab: ümmargune number, selge sõnum lojaalsele valijarühmale. Lisaks varjatud ootus, et teiste erakondade kriitika populismi eest aitab teemat liigsete pingutusteta pildis hoida.

Teist liiki näide on lubadus põhimaanteed neljarealisteks ehitada. Seda poleks “vana” Keskerakond teinud, aga nüüd on opositsioonis olev Reformierakond ja ka Keskerakonna koalitsioonipartnerid selgelt küsimärgi ees, kas kaasa noogutada või otsida nurk, kust teede suurehitus vastutustundetu majanduspoliitikana võiks näida.

Reformierakonnal endal on üllatavalt palju keerulisem. Üle väga pika aja minnakse riigikogu valimistele opositsioonist. Erakonnal on uus juht, kellele on projitseeritud palju erisuguseid ja paraku vastuolulisi ootusi. Senine trumpkaart ehk julgeolekuteema (kriitikute käsitluses Venemaa hirmu kütmine) sobis hästi valitsuserakonnale, aga opositsioonis on sellega keerulisem, kuna usutavaks esinemiseks sobivat tribüüni ei ole. Läbi aegade on Reformierakond olnud tugev majanduse teemadel ja see oleks ka praegu ilmselt nende parim võimalus. Aga see eeldaks vanadest dogmadest lahti laskmist − kas julgust on?

Test post injection
Footer reklaam

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa otsivad “hõbekuuli” tüüpi ideed, mis aitaks varjutada mõlema erakonna raskusi ja valitsuses kogutud negatiivset kuulsust. Ei saa välistada, et selline idee on olemas, kuid kindlasti ei ole niisuguseks näiteks sotside väljakäidud noorte stardikapital või hooldekodu toetused või Isamaa nimemuutus või pakkumine tõsta tulumaksuvaba miinimum kõigile 500 euroni.

Üllataval kombel näib EKRE olevat liikumas suunas, et käia oma suure teemana välja kohtusüsteemi ümberkorraldamist, lihtsamalt rünnakut kohtunike vastu. See ei näi aga isegi nende enda ustavale valijabaasile aktuaalsena.

Avalikkuses on pikalt möllanud vaidlus tselluloositehase ja laiemalt metsade majandamise üle, aga väidetavalt näitavad mitme erakonna tellitud avaliku arvamuse uuringud, et valijad ei pea keskkonnateemasid oluliseks.

Oleks päris üllatav, kui keegi ei võtaks üles hindade ja elukalliduse teemat, seda enam, et samad uuringud on osutanud, et inimesi see erutab. Sobiks hinnatõusu küsimus muidugi opositsioonile ja resoneeriks EKRE üldiste hoiakutega, aga oskusliku sõnastamise juures saaks ka Reformierakond positsioneerida end bensiinijaamas oigava keskklassi kaitsjana.

Suur narratiiv on samas olemas, väljendudes EKRE kasvavas ja sotside langevas toetuses ning massilistes retkedes piiriäärsetesse alkopoodidesse. Narratiivi nimi on “Elukutselised valitsejad, ärge õpetage meid teisi õigesti elama”. EKRE võib jääda selle sõnastamise juurde lihtsamal ja tigedamal moel, Reformierakonnal oleks võimalus teema sõnastada igat sorti piirangute, regulatsioonide, ettekirjutuste ja näägutamise tapmise ettepanekutena.

Kuid nagu ikka ja alati, inimesed tunnevad ühtemoodi, erakonnad kavandavad teist, elu aga toob hoopis kolmandat. Pole välistatud, et leiame kõige “tulisemate” valimisdebattide seast hoopis idapiiri väljaehitamise või venekeelse koolihariduse nämmutamise. Või Eesti-Vene suhted. Kui nii, siis oleme selle ära teeninud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.