Saada vihje
Naistepäev on naiste õiguste päev (0)

 

Kaisa Knight.
SOTSIAALMINISTEERIUM 

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse.

Ajalooliselt on naistepäeva tähistamine tegelikult alguse saanud olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel.

Eri versioonide järgi on just sel päeval 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul nõudnud naised USAs endile olulisi õigusi ja vabadusi. Päeva on seostatud ka New Yorgi tekstiilivabrikus toimunud tööliste streigiga, kus nõuti paremaid töötingimusi. Olgu ajalooga kuidas on, aga ühiseks nimetajaks nende erisuguste sündmuste vahel võiks pidada naistevahelist solidaarsust, kuna oma olukorra teadvustamisest tegutsemiseni jõudmiseks on vaja kaaslaste tuge ja õlg õla tunnet.

Nõukogude Liidus, sealhulgas okupeeritud Eestis aga naistepäev politiseeriti. Selle algne idee kadus ajalukku ning päev seoti naiselikkuse ja emakultusega, mis on selle tähtpäeva mainele pigem karuteene teinud.

Mida aga naistepäeval tegelikult teha võiks, millest rääkida ja mida kinkida?

Footer reklaam
Test post injection

Kuigi meie kirjapandud ajalugu on tihtipeale pigem meeste ajalugu ning naised ei ole madalama ühiskondliku positsiooni ja privaatsfääris tegutsemise tõttu ajaloosündmuste kirjeldamises suurt rolli mänginud, leidub Eestis siiski väga palju silmapaistvaid ja tunnustust väärivaid naisi nii ajaloos kui ka tänapäeval.

Üks võimalus naistepäeva väärikalt tähistada on pöörata tähelepanu edukatele teadlastele ja akadeemikutele, söakatele poliitikutele, andekatele kultuuritegelastele, sportlastele, õpetajatele, arstidele, sotsiaaltöötajatele, politseinikele, hooldustöötajatele, ettevõtjatele, riigiametnikele ja kõikidele teistele silmapaistvatele naistele eri ametites. Oluline on rääkida neist, keda meie seas enam ei ole, kuid kes on jätnud oma jälje meie kultuuri ja ajalukku, ning ka neist, kes aitavad praegu kujundada meie ühist tulevikku.

Sooline palgalõhe, stereotüübid, hoolduskoormus, klaaslagi, lähisuhtevägivald, naiste ja meeste koondumine erisugustele ameti- ja erialadele − kõik need naiste positsiooni, olukorra ja rollidega seotud teemad väärivad põhjalikku arutelu ning naistepäev on selleks igati õige päev. Keskendume probleemide kõrval ka lahendustele ja leiame oma rolli lahenduste leidmisel.

Kas teadsid, kui palju keskmiselt kulutavad Eesti naised ühes päevas kodustele majapidamistöödele ja lastega tegelemisele? 248 minutit (statistikaamet 2011). Tervelt kolmandiku võrra rohkem kui mehed!

Tore on see, et võrreldes varasemate aastate tulemustega, on meeste osalus koduses sfääris tõusnud ning mehed on rohkem vastutust võtnud ka lastega tegelemises. Kui aga seisad naistepäeva hommikul lillepoe sabas, siis mõtle, äkki kingid sel aastal taimede kõrval oma elukaaslasele, sõbrannale või õele pigem kaks tundi omaette olemise aega? See on ju lihtne: ütled lihtsalt, et tead, teen ise süüa, pesen nõud ja panen lapsed magama. Sina loe raamatut, mine vaata kinos seda filmi, mida ammu tahtsid, või pikuta niisama.

Kui oled tööandja, siis parim, mida naistepäeval naistöötajate heaks teha, oleks oma organisatsioonis palgaauditi läbiviimine. Soolise palgalõhe vähendamiseks on sotsiaalministeeriumil plaanis välja töötada süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks, mis aitab tööandjatel naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Peale selle antakse tööinspektsioonile õigused teha soolise palgalõhe järelevalvet avalikus sektoris ning loodetavasti on see eeskujuks ka erasektorile.

Kas samadel või võrdväärsetel ametikohtadel töötavad naised ja mehed saavad võrdset palka? Kas naised ja mehed edenevad karjääriredelil ühtemoodi või sõidavad mehed klaasliftiga naistest mööda?

Mõnikord on aastatepikkuse tööuhamise kõrval sellised aspektid lihtsalt tähelepanuta jäänud. Jälle hea, et meil on naistepäev, mis neid tähtsaid asju meelde tuletab ja üle vaatama suunab!

Naistepäev tuletab meelde ning annab võimaluse mõelda naiste olukorrale, saavutustele ja võimalustele ning tajuda enda rolli olukorra paremaks kujundamisel.

Jääb üle vaid soovida sisukat naistepäeva tähistamist!

Artikkel on avaldatud sotsiaalministeeriumi blogis.

Olulisemad teetähised Eestis, mida naistepäeval meelde tuletada

1843 − sündis Lydia Koidula, esimene eestlasest nais(aja)kirjanik

1880 − asutati Eesti esimene naiskutsekool Tallinnas

1887 − alustas ilmumist ajakiri Linda, toimetajaks Eesti esimene naisõiguslane Lilli Suburg

1905 − naistel tekkis õigus vabakuulajatena osaleda Tartu ülikooli õppetöös

1906/1907 − asutati Tartu Eesti naesterahva selts (Tartu naisselts)

1908 − Tartu ülikooli juures alustasid loodus- ja arstiteaduse kursused, mis olid avatud mõlemast soost üliõpilastele

1913 − sünnituspuhkuse seadustamine vabrikutöölistele

1917 − Eesti naised said valimisõiguse

1917 − naisüliõpilased said Tartu ülikoolis esimest korda täieõiguslikeks üliõpilasteks

1917 − Tartus toimus esimene Eesti naiskongress, kus muu hulgas nõuti autonoomiat Eestile ja naiste esindatust asutavas kogus

1919 − asutavas kogus 120 liikmest üheksa naist

1923 − asutati Eesti akadeemiliste naiste ühing

1936 − Tallinna konservatooriumi esimene naisprofessor on Sigrid Antropoff-Hörschelmann

1940 − Tartu ülikooli esimene eesti soost naisprofessor on Alma Tomingas

2016 − esimene naispresident on Kersti Kaljulaid

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.