Saada vihje
Narva Bazaril tekitas enim kära homoteema (0)
Ainuke äsjase Bazari ingliskeelne paneel “Kes me oleme? Eestlased, põhjamaalased, eurooplased või venelased?”, kus osalesid Soome diplomaat Kirsti Narinen, PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, Gregory Goldenzwaig Rootsi instituudist, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalisprofessor Andrey Makarytšev ja moderaator Maris Hellrand. ILJA SMIRNOV 

21. ja 22. septembril toimus festivali “Station Narva” egiidi all tänavusügisene Bazar, mis ei keskendunud tavapärastele linna olme- ja igapäevaelu küsimustele. Bazari korraldajad laiendasid teemade piire, pakkudes aruteluks ksenofoobia ja autorikaitse küsimusi, migratsiooni- ja globaliseeruva Euroopa probleeme. Peale selle arutati, kuidas Narva ootamatu populaarsus kohalikke mõjutab.

Bazar toimus Narva kunstiresidentuuris − uues, ootamatus ja moodsas paigas − ning vaatamata suhtelisele kaugusele linnasüdamest, osales aruteludel umbes sada viiskümmend inimest.

Migrandi- ja homoteema 

Esimene teema “Ksenofoobia 50 varjundit: oleme me erinevad või sarnased?” näitas korraldajate sõnul ilmekalt, et inimesed on väsinud arutlemast eestlaste ja venelaste vahelise suhte teemal. Palju aktuaalsemaks osutus migrantide küsimus − sellega võime tulevikus kokku puutuda ja selle ees tuntakse hirmu.

Valeria Lavrova: “Ehkki diskussiooni käigus tõdeti, et “Narva pole geiparaadideks valmis”, on teema õhus ning seda tuleb senisest julgemalt arutada.”

Selle arutelu raames puudutati esimest korda Narva avalikus ruumis ka homofoobiateemat. Mingil hetkel muutus vestlus lausa tuliseks vaidluseks. Seda teemat ei käsitletud LGBT kogukonna vaatepunktist, kelle liikmetele see on a priori aktuaalne, vaid kõrvalseisja omast. Kõigil oli võimalus oma arvamus välja öelda.

Footer reklaam
Test post injection

“Oli näha, et tegu on ühe teravama teemaga. Arutelu kutsus esile elavat vastukaja nii publiku seas saalis kui ka internetis. Ehkki seda teemat peetakse meie ühiskonnas “ebamugavaks” ja ehkki diskussiooni käigus tõdeti, et “Narva pole geiparaadideks valmis”, on teema õhus ning seda tuleb senisest julgemalt arutada,” ütleb Bazari vedaja Valeria Lavrova.

Autoriõiguste teema arutelus rahustasid eksperdid publikut, seletades, et jooksvad muutused seadusandluses puudutavad eelkõige suuri tegijaid − korporatsioone ja kompaniisid. Just neile on suunatud kontroll ning nende suhtes rakendatakse uusi algoritme ja piiranguid.

Kolmandas paneelis “Ponajehali” said peamiseks aruteluteemaks kõrgendatud ootused provintsi suhtes, millel on plaan saada Euroopa kultuuripealinnaks. Kindlasti tuleb projekti realiseerimiseks pingutada ning aduda selle käigus piirkonna eripära.

Tööd palju, vähe tegijaid 

“Kohapeal esitatakse samu nõudmisi, mis Tallinnas, ent unustatakse arvestamata proportsionaalselt kohalike võimalustega: tellimusi, kvalifitseeritud kaadrit on vähe ning spetsialistide äravool suur. Võtmemoment, millega peaks tegelema projekti “Narva − 2024. aasta kultuuripealinn” raames, on kaadri koolitamine, mis tagaks ametnike poolt koostatud programmi realiseerimise. Tuleb pingutada, soodustamaks seda, et esile kerkiksid kohalikud spetsialistid, kes oleksid motiveeritud kohapeale jääma ja suudaksid osutada vajalikul tasemel teenust, et kõike seda ei peaks kunstlikult importima,” ütleb Lavrova.

Lavrova sõnul on oluline ka tarbimiskultuuri edendamine. “Provintslik tarbija on rohkem suletud, sageli konservatiivne ja harjunud tarbima vaid kindlaid kunstiilminguid. Järk-järgult tuleks arendada publiku vastuvõtlikkust kaasaegse kunsti vormide suhtes. Kasutu on luua kunstlikke väärtusi, vaid − vastupidi − tuleks leida nende algupäraseid ilminguid meie reaalsuses. Kolmas aspekt on suur vajadus kohalike ja pealinna tegijate senisest suurema koostöö järele. Ilma koostööta jääb kõik vaid imitatsiooniks,” leiab Lavrova.

Neljandas teemaplokis otsiti vastust küsimusele: kes me oleme? Euroopas elavatele venekeelsetele on tegu kirbevõitu varjundiga küsimusega. Paljud siinsed elanikud tunnevad end mittetäisväärtuslikena, sest vene keele väärtus on Lavrova meelest ühiskonnas madaldatud. Vene keelt peetakse vaid mingiks boonuseks lisaks mõnele teisele keelele, aga mitte konkurentsieeliseks.

Püüd saada Põhjalaks 

“Nagu märkis arutelu käigus diplomaat Kirsti Narinen, on identiteedil eri tasandid. Kui sõita Narvast Tallinna, oled sa narvakas, kui sõidad Eestist Soome, oled eestlane, kui aga Soomest Austraaliasse, oled eurooplane,” ütleb Lavrova.

Toimunud Bazari üldmulje oli korraldajatele kahetine. “On mitmeid teemasid, millest palju räägitakse, aga selgust ikka ei saabu. Positiivseteks muutusteks on vaja rohkem kui ühte arutelu. Tuleks sagedamini kõnelda ja seda laiema haardega. Tuleks kaasata põnevaid kõnelejaid, kes annaksid avalikule arutelule tooni. Arutelusid tuleks transleerida, et kaasata suuremat auditooriumit. Selleks on vaja enamat avalike arutelude populariseerimist ja turundust. Tegu on tohutu tööga, mis nõuab palju ressurssi ja panustamist. Samas on meil siis ühiskonnas võimalus läheneda avatuse ja vabaduse ideaalsele astmele, mille eeskujuks on meile Põhjala heaoluühiskond,” leiab Lavrova.

Maris Hellrand osales ühes arutelus panelistina ja oli teise puhul moderaator ning teda üllatasid Bazari professionaalsus ja selle truu jälgijaskond ning fänniklubi. “Paneelidest oli tuline “Kas me muutume ise või meid muudetakse?” − et kas mingid tallinlased tulevad, ajavad siin oma asja, ekspordivad siin oma kultuuri ja maailmavaadet. Veidi pelutav oli esineda vene keeles − see oli suur eneseületus. Ingliskeelne paneel rääkis vene identiteedist. Mõlemad teemad olid üpris intrigeerivad. Kohati läks arutelu päris teravaks, mis oli tore. Väga meeldis kaasamõtlev ja -rääkiv publik, mida pealinna vestlusringides tavalistelt ei kohta.”

Bazaaril

Ksenofoobia 50 varjundit: oleme me erinevad või sarnased? (Kõneisikud: integratsiooni sihtasutuse koostöötegevuste valdkonna juht Anna Farafonova, kodanikuaktivist Stanislav Pupkevitš, Julia Lapitski Rootsi instituudist. Moderaator Jüri Nikolajev.)

Mida kujutab endast võõrapelgus ja kas see on meie ühiskonnas olemas? Kas seda on Narvas? Kas meid pelutavad võõramaalased? Arutelu fookuses on meie tuleviku võtmeküsimus, kas oleme võimelised üksteist lämmatamata kooseksisteerima. Milliseid samme peame seks astuma?

Bazaaril tulipunktis olnud teemad

Ksenofoobia 50 varjundit: oleme me erinevad või sarnased? (Kõneisikud: integratsiooni sihtasutuse koostöötegevuste valdkonna juht Anna Farafonova, kodanikuaktivist Stanislav Pupkevitš, Julia Lapitski Rootsi instituudist. Moderaator Jüri Nikolajev.)

Mida kujutab endast võõrapelgus ja kas see on meie ühiskonnas olemas? Kas seda on Narvas? Kas meid pelutavad võõramaalased? Arutelu fookuses on meie tuleviku võtmeküsimus, kas oleme võimelised üksteist lämmatamata kooseksisteerima. Milliseid samme peame seks astuma?

Autoriõigused ehk Kellele kuulub minu video YouTube`is? (Kõneisikud: Euroopa Komisjoni digitaalvaldkonna asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar, Lejal Genesi plaadifirma juht ja produtsent Remi Prual, Darja Saar “Creative Narvast”. Moderaator Silvia Urgas.)

Paljudele tundub, et autoriõigused lähevad korda vaid tuntud artistidele, neile, kes müüvad oma intellektuaalset omandit. Samas on tegu märksa laiema mõistega ja see hõlmab kõike − kaasa arvatud seda, mida postitate sotsiaalvõrgustikus. Kellele see kuulub? Millised on teie õigused ja kohustused?

Ponajehali: kas me muutume ise või meid muudetakse? (Kõneisikud: Maris Hellrand (Narva 2024), Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm, konkursi “Miss Baltic Coast” organisaator Andriana Tsupova, Narva Vaba Lava teatrikeskuse juht Anželika Shticalov. Moderaator Mihhail Komaško.)

Narva on läinud moodi ja kõige erisugusemate külaliste tulv kutsub esile hulga emotsioone − ärritusest vaimustuseni. Kõneleme ootustest ja olevast. Kas linnaelanikud on ikka selle ootamatu populaarsuse üle rõõmsad ja mis võib olla selle tagajärg?

Kes me oleme? Eestlased, põhjamaalased, eurooplased või venelased? (Kõneisikud: PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, Gregory Goldenzwaig Rootsi instituudist, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalisprofessor Andrey Makarytšev, Soome diplomaat Kirsti Narinen. Moderaator Maris Hellrand (Narva 2024).)

Mida kujutab endast enesemääratluste paljusus? Kas tegu on pelgalt kodakondsuse või identiteediga?

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.