Saada vihje
Narva eesti keele maja usaldati elupõlisele narvalasele (0)
Jelena Kordontšuk on töötanud kümmekond aastat eesti keele õpetajana ja on nüüd valmis uude ametisse asuma. “Mulle meeldib riskida ja vaatame, mida elu mulle toob.”
MATTI KÄMÄRÄ 

Jelena Kordontšuki puhas eesti keel pärineb suuresti Viljandimaalt, kus ta pärast Narvas gümnaasiumi lõpetamist õppis. Äsja valiti ta juhtima eesti keele maja, mis toob ka Narva eestikeelset keskkonda juurde.

 

Millal on esimene tööpäev uues ametis?

Seda peab küsima [integratsiooni sihtasutuse juhataja] Irene Käosaare käest, sest ma ei ole isegi veel oma allkirja töölepingule andnud. Aga see peaks juhtuma aprillis.

Ilmselt ei tea te sedagi, kus hakkab olema teie kabinet, sest maja eesti keelele alles otsitakse. Nii palju on teada, et see peaks tulema sama katuse alla integratsiooni sihtasutusega, mis uuest aastast Narva kolib.

Esialgu hakkan tööle siinsamas Kerese keskuses, kus on integratsiooni sihtasutuse nõustamiskeskuse ruumid, aga seda, kus me alates jaanuarist tegutseme, ei tea veel keegi.

Kui palju olete juba kuulnud etteheiteid selle kohta, miks ei valitud eesti keele maja juhatajaks eestlast?

Mitte ühtegi.

Mina paraku olen.

Kohapeal on kõigil selle üle suur rõõm, kadedust pole ma märganud. Reageering on positiivne, tundub, et mind usaldatakse.

Võib vist öelda, et see töökoht on ankur, mis teid Narvas edasi hoiab. Muidu oleksite pealinna kolinud.

Mul on abikaasa Tallinnas ja vanem poeg läheb sel aastal ka Tallinna kooli õppima − Kalamaja avatud kooli.

See on väga julge valik, arvestades, et alles aasta tegutseva kooli puhul on tegu eksperimendiga, mille tulemusi veel ei tea.

Avatud kooli juures meeldib meile see, et ta on nii eestlastele kui ka venelastele, tegelikult ka teistest rahvustest lastele. Seal kasutatakse kolmekeelset kümblusprogrammi: eesti, vene, inglise. Laps käib ka praegu Narvas keelekümbluslasteaias.

Meeldib, et klassis on korraga kaks õpetajat, kes kasutavad nüüdisaegseid meetodeid. Koduste ülesannete asemel on projektõpe. Nägime ka klassiruumi, mis on hubane, ilus ning nutikalt sisustatud. Loodan, et minu lapsele seal meeldib.

Vaatame, mis sellisest elukorraldusest saab, sest mina ja noorem poeg jääme Narva. Minu pensioniealised vanemad on selle üle väga rõõmsad. Mulle meeldib Narvas elada, samal ajal olen väga mobiilne. Igal nädalavahetusel käin kas Tallinnas, Tartus või liigun mujal ringi.

Ja räägitakse, et narvalased on väga oma linna kesksed ja mujale Eestisse naljalt ei liigu… Kas olete ikka pesueht narvalane?

Jah, ma olen siin sündinud ja koolis käinud. Sama kool, mille ma lõpetasin, on praegu minu töökohaks [Narva keeltelütseum − toim.]. Natukene kurb on lahkuda.

Kas osakoormusega ei saaks õpetajana jätkata?

Kui ma jätaks enda peale need kohustused, mis mul koolis on, siis ma arvan, et midagi head sellest välja ei tuleks. Sel juhul oleks väga kohane venekeelne sõna “haltuura”.

Kohalike olude hea tundmine on teie trump, mis aitab meeskonda kokku panna ja eesti keele maja käivitada? 

Kindlasti.

Milline saab olema selle maja meeskond ja sisu alates 2. jaanuarist, kui uus asutus avab ametlikult uksed?

Esimene asi, millega me tegeleme, on keeleõpe. Keeleõpe peamiselt algtasemel. Millised need kursused olema hakkavad, otsustame koos tulevaste õpetajatega, keda me juba otsime. Palgale võetakse viis õpetajat.

Teine asi on nõustamine. Meil peaks olema paar nõustajat, kes on abiks, kui on küsimusi ankeedi täitmisel jms.

Kolmas suund, mis on minu meelest väga tähtis, on kultuurikümblus. Tahaks, et meil oleksid keelekohvikud, keeleklubi, mitmesugused ühisüritused. Näiteks võiks järgmisel aastal vaadata koos “Eurovisiooni” lauluvõistlust. Tulevad inimesed, kes on sellest huvitatud, pole tähtis, kas nad on teismelised või pensioniealised. Oleme koos ja arutame eesti keeles toimuva üle.

Tahaks vaadata ka koos filme, kuulata muusikat jne.

Milline on teie enda eesti keele õppimise lugu? Kas teil juhtus olema väga inspireeriv õpetaja või olite ise tahet täis?

Tegelikult on paljudes Narva koolides selline olukord, et eesti keele õpetajad tulevad üheks aastaks ja lähevad. Meie koolis oli sama lugu: põhikoolis vahetusid õpetajad iga aasta järel või isegi tihedamini. Gümnaasiumis oli mul aga väga hea õpetaja − Liidia Pašina −, kes töötab seal siiani. Olen talle väga tänulik.

Mul oli riigieksamil üsna hea tulemus ja ma läksin edasi õppima keelekeskkonda Viljandimaale Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli.

Päris üllatav valik. Kuidas te selle peale tulite?

Seda soovitas mulle ema. Ise olin 12. klassis nii kõvasti armunud, et õppimisele üldse ei mõelnud. Aga ema rääkis mingi tuttavaga, kes seda soovitas. Olustvere on väga ilus koht. Käisime seda enne vaatamas ja meile väga meeldis: mõisahooned, tiigid, park. Mõtlesin, miks mitte proovida. Õppisin giidindust ja turismikorraldust. Meil oli seal rahvast Pärnumaalt, Võrumaalt, Valgamaalt, Tallinnast − üle Eesti. See oli suurepärane kogemus. Ja õpetajad olid väga kihvtid.

Kas sealt tuli teie kõrgtasemel eesti keel?

Ma arvan, et jah. Kõik teavad, et keelekeskkond annab väga palju juurde. Pärast seda tulin tagasi Narva, kus ema oli üksinda, sest poksitreenerist isa töötas tollal Islandil. Emaga koos elades esitasin sisseastumisavalduse Narva kolledžisse, ilma kellegagi nõu pidamata. Sain sisse ja nautisin seal õppimist. Teisel kursusel hakkasin ka õpetama, esialgu Narva kutseõppekeskuses.

Kui olin magistriõppe esimesel kursusel, küsis üks õppejõud, kas ma olen valmis minema oma kooli, kuhu otsiti õpetajat. Läksingi 2010. aastal ja jäin.

Kuidas on võimalik, et keeltelütseumi ja Vanalinna riigikooli lõpetajad saavad Narvas eesti keele selgeks, aga teistes koolides on ikkagi palju neid, kes nõutud tasemel eesti keele eksamit ei soorita? Keelekeskkond on ju üks ja sama. 

Vot sellele küsimusele ma ei oska vastata. Isegi meie koolis töötavad eri lähenemisega õpetajad, kes jõuavad tulemusteni eri teid pidi.

Millist tüüpi õpetaja te ise olete?

Püüan lapsi innustada ja nad ise tahavad õppida: kujundame plakateid, mängime rollimänge, kogu aeg on rühma- ja paaristööd. Väga palju on suhtlemist.

Kas tuupimisest on võimalik keeleõppes täielikult pääseda?

Natukene tuupimist on vaja, aga minu arvates ei pea see olema ülekaalus.

Millised on teie õpilaste tulemused?

Minu õpilased on lõpetanud 12. klassi aastal 2015 ja 2016. Nende keskmine punktide summa oli 87.

Milliseid õpetajaid te eesti keele majja ootate?

Esiteks keelekandjaid. Seda ei otsustanud mina, aga see on üks tingimus. Olen kutsunud kandideerima paari inimest, kes on pärit kakskeelsest perest ja valdavad mõlemat keelt. Teiseks peaks olema aktiivne, positiivne, säravate silmadega. Üks tingimus oli veel, et ei tohiks olla õpetaja. Vaatame.

Mille poolest hakkavad eesti keele maja kursused erinema keeltekoolides pakutavatest?

Meil on tasuta keeleõpe ja paljudele inimestele on see tähtis. Teiseks loodan, et siin kujuneb välja keeleõppeks positiivne õhkkond, mis mõjub kutsuvalt.

Kas teile ei tundu, et Narvas on ohtlik eesti keelt õpetada? Integratsiooni seire on näidanud, et eesti keele ära õppinud inimesed kipuvad siit lahkuma, sest nende võimalused muutuvad avaramaks.

Ma arvan, et see on stereotüüp, et Narva linn ei ole tublidele inimestele sobiv koht. Minu praegused kümnenda klassi õpilased on natukene teistsuguse arvamusega ja mulle tundub, et nad tulevad pärast ülikooli tagasi. Nad on väga aktiivselt osalenud linna üritustel ja paistab, et neil on siin huvitav.

Kui me arutasime eelmisel nädalal, kas Narvast võiks saada Euroopa kultuuripealinn aastal 2024, siis just kümnenda klassi õpilastele tundus see väga kihvt mõte. Nad arvasid, et me võime selle saavutada. Natukene vanematel inimestel oli teistsugune arvamus: Tartu, jah, on ülikoolilinn ja väärib Euroopa kultuuripealinnaks saamist, aga Narva peaks veel arenema.

Kui Narva saab kultuuripealinnaks, siis tahaks, et ka eesti keele maja osaleks aktiivselt eri tegevustes, mis hakkavad toimuma.

Kas ei tundu veider, et Eesti linnas Narvas avatakse eesti keele maja?

Aga miks mitte? Algul ka mõtlesin seda ja sisestasin Google’i otsingusse, kus veel Eesti majad tegutsevad. Sydneys on, New Yorgis on. Mulle väga meeldib, et nende suurlinnade reas on nüüd ka Narva ja Tallinn. Kohtume ja teeme koostööd!

Päriselt?

Praegu on see minu fantaasia. [Naerab.]

Millega te tegelete siis, kui te eesti keelega ei tegele?

Olen suur jalgpallifänn ja käin palju võistlustel. Kas 1999. või 2000. aastal hakkasin jälgima võistlusi ja ühele tiimile pöialt hoidma.

Millisele, kui saladus ei ole? 

Sellele, kus mängib Cristiano Ronaldo − minu lemmik on Real Madrid. Eesti kõrgliigas oli minu lemmik varem Infonet, kahjuks ta enam kõrgliigas ei ole, aga võistlusi vaatan ikka.

Aga kodulinna meeskond Narva Trans?

Ma ei ole kunagi Narva Transi fänn olnud,  aga homme [vestlus oli esmaspäeval − toim.] on mäng, lähen ja vaatan. Olen käinud võistlusi vaatamas üle Eesti.

Kui kaua mõtlesite, kas kandideerida eesti keele maja juhiks või mitte?

Paari tunniga otsustasin, et proovin. Olen olnud eesti keele õpetaja alates 2007. aastast. Olen seisukohal, et kümme aastat ühel tööl piisab ja tuleks edasi liikuda. Mulle meeldib riskida ja vaatame, mida elu mulle toob.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.