Saada vihje
Omavalitsused ei taha enam riigi maid niita (0)
Jõhvi valla heakorraeeskirja järgi ei tohi rohu kõrgus niidetavatel aladel ületada 15 sentimeetrit. Liivi Möldril pole Narva maantee äärsetel maaüksustel joonlauda vajagi − rohi on seal silmanähtavalt märksa kõrgem.
PEETER LILLEVÄLI 

Aastaid oma territooriumil ka riigi omandis olevate maade niitmist korraldanud omavalitsused jätavad need uutest hooldustööde hangetest välja; maa-ameti eelarve võimaldab hooldada üksnes käidavamates kohtades asuvaid alasid.

 

Mullu jagas maa-ametiga maid Kohtla-Järve linnavalitsus. Hooldus- ja korrashoiuteenuste hanget ette valmistades küsis linn maa-ametilt, kes hoiab korras maid, mille omanik on Eesti Vabariik ja haldaja keskkonnaministeerium.

Maa-amet selgitas, et keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena saavad nemad kõnealuste maade hooldamist korraldada vaid riigihanke korras ning kuna raha nendeks töödeks on väga vähe, peab hooldamise vajalikkust ja majanduslikku otstarbekust põhjalikult hindama.

Üksiti küsis amet linnalt nimekirja linnas asuvatest maa-ameti hallatavatest kinnisasjadest, lubades need kohapeal üle vaadata ning hooldusvõimalusi kaaluda.

Linnavalitsuse esitatud nimekiri oli 46 maaüksust pikk.

Maa-amet soostus neist hooldada võtma 11: viis Ahtme ja kuus Järve linnaosas.

“Meie hinnangul ei ole teistel teie loetletud maaüksustel hooldustööde tegemine majanduslikult põhjendatud ja vältimatult vajalik, kuna nende heakord on sarnane ümbritsevate maaüksuste omaga ja seega ei tohiks oluliselt ümbruskonna elanikke häirida. Kui Kohtla-Järve linn soovib maaüksustel, mille hooldamist maa-amet ei korralda, teha töid oma kulul, siis meil ei ole sellele vastuväiteid,” anti linnale lahkelt luba riigi maid (edasi) niita.

Kohtla-Järvel asjad korras

Kohtla-Järve linnapeaabi Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas Ülle Lepassaar ütles linnavalitsuse saadetud nimekirjas olevate aadresside kohta, et need maaüksused, mida maa-amet niitma ei nõustunud, asuvad enamjaolt linna äärealadel või muudes kohtades, kus inimesi õieti ei liigugi.

“Need kohad, mida maa-amet niita lubas, on minu teada kõik korras. Ka teistest linnaosadest pole kuulda olnud, et seal riigi maade hooldamise pärast probleeme oleks olnud,” rääkis ta.

Kui korras on Oru linnaosas asuv Virmalise, Vikerkaare ja Kesktänava vaheline maa-ala, mille hooldamise maa-amet mullu kevadel linnavalitsuse kirja peale oma suviste heakorratööde nimekirja lubas lisada, ei õnnestunud teada saada, sest nii sealset asjaajamist koordineeriv linnapeaabi Tiit Lillemets kui majandusteenistuse abilinnapea Deniss Veršinin on puhkusel.

Järg Jõhvi käes

Praegu valmistab uut hooldustööde hanget ette Jõhvi vallavalitsus, kes seni on riigile kuuluvate maade hooldamist samuti ise tellinud.

Õieti sai asi alguse kuu aega tagasi, kui vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens palus maa-ametil kuus Narva maantee ääres asuvat riigile kuuluvat maaüksust ära niita.

Maa-amet tunnistas, et Jõhvi maaüksusi ei ole nende tänavusuvisesse hooldushankesse lisatud, ent lubas need septembris siiski ära niita ning ka tuleva aasta hanget koostades nendega arvestada. Üksiti küsiti vallavalitsuselt nimekirja “kriitilistest maaüksustest, mis väga silma torkavad”, et needki järgmise suve hooldushankesse lisada.

“Praegu just tegeleme nende maaüksuste väljaselgitamisega,” ütles vallavalitsuse heakorraspetsialist Liivi Mölder eile. “Seni oleme ise nende niitmist tellinud, aga uuest aastast tuleb uus hange ja sinna me neid enam panna ei taha.”

Mölder täpsustas, et loomulikult ei eeldata riigilt võsastunud või kõrvaliste alade korrashoidmist, ent nimekiri nendest, mis asuvad linna seisukohalt olulistes kohtades, tuleb üsna pikk.

“Needsamad Narva maantee maaüksused, mida riik kunagi niitnud ei ole, asuvad ju linna peatänava ääres,” tõi ta näiteks.

Möldri sõnul pole küsimus üksnes rahas, vaid ka õigluses: “Iga omanik niidab oma kinnistut ise. Kui firma jätab niitmata, siis kõigepealt suhtleme ja kui sellest pole abi, teeme ettekirjutuse. Miks peaks riigi kui omanikuga teistmoodi käituma?”

Lüganuse vallavalitsuse heakorraspetsialist Toomas Martin ütles, et nende vallas riigimaade niitmisega probleeme ei ole.

Riigil napib raha

Maa-ameti avalike suhete nõunik Karmen Kaukver ütles, et kuna ameti rahalised võimalused on piiratud, ei ole võimalik korraldada kõikide riigile kuuluvate maaüksuste hooldamist.

“Perioodilisi hooldustöid, nagu niitmine, talvine lume- ja libedusetõrje, väiksema pürgi koristus, saame tellida eelkõige sellistes asukohtades, kus inimesed rohkem liiguvad, näiteks asulate ja linnade avalikud platsid, pargid ja käidavamad tänavad.”

Täpsustavatele küsimustele ei õnnestunud maa-ametist eile vastuseid saada.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.