Saada vihje
PABERLEHT 11. SEPTEMBRIL – Räpased bussid, uued kergliiklusteed ja planeeritav park (0)
Kõige rohkem sõitjaid tõi tasuta ühistransport juurde 43. liini bussidesse, millega sõidavad nüüd valdavalt linnaelanikud.
PEETER LILLEVÄLI 

Puupüsti täis ja juba poolest päevast räpaseks muutuvad bussid, sõitjate nähvamistest stressis bussijuhid, lõhutud ja soditud istmed, nurisevad sõitjad, peatustes lisandunud ajakulu − see on linnapiirkondade tasuta ühistranspordi argipäev. ASi Sebe Ida-Virumaa osakonna juhataja Žanna Junolainen ütleb, et maakonnaliine kasutab nüüd ka väga palju linnainimesi ning kõige rohkem kannatab muidugi buss number 43 (Kohtla-Nõmme − Iidla). Tasuta sõit on sõitjate arvu Sebe Ida-Virumaa liinidel peaaegu kahekordistanud: mullu augustis oli neid 130 703, tänavu augustis 230 946.
***
Jõhvi vallavõim uurib, kas üksteist aastat tagasi suletud Kotinuka prügila ala on piisavalt stabiiline ning kas sinna võiks rajada pargi koos kettagolfiraja ja lemmikloomade kalmistuga, ilma et see keskkonda mõjutaks.
***
Kohtla-Järve põhjapoolsesse ossa jäävas metsapargis on valminud üle kuue kilomeetri kergliiklusteid, järgmisel aastal loodab linnavalitsus leida raha ka valgustuse ehitamiseks. Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini sõnul on metsapargi kergliiklusteede rajamise tööd jõudnud lõppjärku. “Asfalteerimistööd ja haljastus on tehtud. Lähinädalatel peaksid saabuma ka pingid ja prügiurnid. Kui need saavad paika seatud, saame objekti vastu võtta,” sõnas ta.
***
Nädalavahetusel toimunud baltisaksa kultuuripäevad lõppesid väljasõiduga Virumaa mõisatesse. Sakal rõõmustas külalisi peagi avatav mälestusmärk, mis pühendatakse baltisakslaste ümberasumisele. Baltisaksa-Eesti ühenduse esimees, Berliinis elav paruness Babette von Sass oli väga huvitatud, millal mälestusmärk avatakse, jäädes ootama kutset tseremooniale. Saka mõisa omaniku Tõnis Kaasiku sõnul valiti avamispäevaks 18. oktoober, mil Tallinna sadamast lahkus esimene laev ümberasujatega. Mälestusmärk kujutab endast 6,5 meetri kõrgust metallist akent, mis on avatud mere poole. Avatud aknast lendavad välja kolm pronksist toonekurge. “Toonekured on väga imposantsed ja neid on hea kujutada ning Eesti teatmeteosed ütlevad, et toonekurg on Saksa rahvuslind,” selgitas Kaasik. Taiese autorid on Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson ehk Seaküla Simson ning arhitekt Kalle Rõõmus.
***
Tänavune kultuurisuvi Ida-Virumaal oli nii tiine, et isegi kogenud kultuuritarbijal oli raske järge pidada. Põhjarannik võttis ühendust festivali “Mägede hääl” ühe peakorraldaja Ivar Murdi, Kreenholmis “Kremli ööbikud” lavastanud Tartu Uue Teatri juhi Raul Oreškini, festivali “Baltic Sun” autori Oleg Pissarenko ning Narvat Euroopa kultuuripealinnaks vedava Helen Sildnaga, et kaaluda, mis eriti hästi õnnestus ja mida võiks paremini teha. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ütleb, et suveürituste murrangulise kasvu tingis see, et väljastpoolt maakonda jõudsid kohale korraldajad, kellel on suuri üritusi pakkuda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.