Saada vihje
Pagaril äratatakse ellu saja aasta vanune lahing (0)
Viimati taaselustati Pagaril toimunud lahing 2014. aastal. MATTI KÄMÄRÄ 

13. jaanuaril taaslavastatakse Pagaril sada aastat tagasi toimunud Vabadussõja lahing, kus lõi lisaks eestlastele kaasa peamiselt baltisakslastest koosnenud Balti pataljon. 

Sel pühapäeval saab Pagari mõisa juures aimu sellest, kuidas toimusid lahingud saja aasta eest Vabadussõjas. Näidislahingus taaselustatakse tükike sõjaajaloost ning Eesti sõdurid koos baltisakslastest koosneva Balti pataljoniga astuvad taas vastu bolševikele, et peletada nad Narva jõe taha.

Pikaaegne traditsioon 

Pagari lahingut taaslavastati esimest korda juba 2007. aastal. “Eesmärk oli ajalugu mäletada,” ütles lahingu taaselustamise taga olev Einar Juuse, kes oli tol ajal kaitseliidu Alutaguse maleva Jõhvi malevkonna pealik. Just selle malevkonna korraldada ja mängida on näidislahing ka olnud.

Kui esimestel aastatel peeti näidislahingut igal aastal, siis nüüd tehakse seda viie aasta tagant, viimati aastal 2014. Tänavu muudab lahingu taaselustamise erilisemaks see, et selle toimumise ajast on möödas sada aastat.

Nagu varasematelgi kordadel, löövad kohapeal kaasa kaitseliitlased ja sõjaajalooklubid. Ladudest võetakse välja tolleaegsete vormidega sarnased riided ja relvad ning veerand tundi antakse kahe poole vahel turmtuld. Tulemus on alati üks: bolševikud lüüakse tagasi, Pagari mõis võidetakse endale ning venelaste taganemine Narva suunas jätkub 19. jaanuarini, mil sada aastat tagasi võideti tagasi Narva. Narva vabastamisel mängis rolli Utria dessant, mida küll ei taaslavastata, kuid mille meenutamiseks peetakse igal aastal kaugluurevõistlust. Tänavu toimub see 17.-19. jaanuarini.

Pagari näidislahing algab kell 12.30. Kell 13 asetatakse pärjad Vabadussõja mälestusmärgi jalamile ning seejärel toimub väike koosviibimine Pagari seltsimajas, kus pakutakse sõdurisuppi ja kringlit. “Seltsimajas me enam nii ajastutruud ei ole kui lahingus, aga meeleolumuusikaks mängib puhkpilliorkester sõjaga seotud marsse,” lubas Pagari seltsimaja juhataja Aire Õras.

Balti pataljoni lahing

Pagari lahing on üks nendest lahingutest, mida peeti Eesti vägede vastupealetungi ajal 7.-19. jaanuarini. Selle vahe sees peeti piirkonnas suuremaid ja väiksemaid lahinguid. Nii näiteks toimus 9. jaanuaril Tapa vabastamine ning selle puhul peeti Männikumäel kolmapäeval taaslavastuslahing. Peale selle tähistati võidukat vabastuslahingut soomusrongi nr 7 Wabadus saabumisega Tapa raudteejaama.

Eesti sõjavägi asus üldpealetungile 1919. aasta 7. jaanuari varahommikul. 1. diviisi asetus põhjast lõunasse oli järgmine: Soome vabatahtlikud, 4. polk koos 5. polgu I pataljoniga, 1. polk koos kalevlaste malevaga, 5. polk, Balti pataljon ja 1. ratsapolk. Raudteel toetas pealetungi kolm laiarööpmelist soomusrongi. Vastupealetungi eesmärk oli vabastada Põhja-Eesti Punaarmee käest ja paisata viimane Narva jõe taha.

16. jaanuari hommikul otsustas peamiselt baltisakslastest koosnenud Balti pataljoni staabiülem Biktor von zur Mühlen Pagari mõisa vallutada. 1. ratsapolgu ülemalt palus ta toetuseks eskadroni ja ühe suurtüki. Ratsapolk lubas, et kell 8 saabuvad eskadron ja suurtükk Illukale. Von zur Mühlen aga kartis, et abi saabub hiljem, ning saatis 1. ratsarühma Jõetagusele eesmärgiga lõigata läbi vastase taganemistee. 1. ratsarühm vallutas kell 11 Jõetaguse küla, saades saagiks voori ja kaks raskekuulipildujat. Samal ajal saatis von zur Mühlen kaks rühma ja neli kuulipildujat üle Atsalama ja Tarakuse idast mõisa peale. Pärast väikest tulevahetust vaenlase eelpostiga jõudsid baltlased Pagari mõisast 500-600 m kaugusele. 1. jalaväerühm hõivas Atsalama külast põhjas asuvad kõrgendikud. Sellega oli Pagari mõis ümber piiratud, aga suurtüki saabumine viibis ja rünnak lükati edasi.

Keskpäevaks jõudsid Pagari alla 5. polgu II pataljoni 2., 3. ja 6. rood koos kahe suurtükiga alamkapten Eduard Saali juhatusel. 2. rood suundus Kalina külast Jõetaguse suunas. Seal tekkis kokkupõrge baltlaste ja 2. roodu vahel, kuid õnneks ei kandnud kumbki pool kaotusi. Baltlased taandusid Tarakuse suunas. Kell 14.30 jõudis Tarakuse külla ka ratsapolgu suurtükk. Kell 15 avati nii ratsapolgu kui ka 5. polgu suurtükkide poolt kiirtuli mõisa pihta, sellele järgnes baltlaste ja 5. polgu osade pealetung. Kell 16 hõivati mõis vastupanuta. Väike ratsasalk üritas põgeneda Jõhvi suunas, kuid nad peatati. Mõisast saadi vange ja suur hulk sõjasaaki, muu hulgas kolm kuulipildujat, 50 püssi ja muud varustust. 5. polgu osad tungisid Pagarist edasi Jõhvi suunas ja baltlased jäid Pagari mõisa. 

Vabadussõja lahingute mälestusüritused

13. jaanuaril kell 11 pärgade asetamine Järve lahingu mälestusmärgi juurde.

13. jaanuaril kell 12.30 pärgade asetamine Pagari mälestusmärgi juurde koos näidislahingu vaatamise ja sõdurisupi söömisega.

Buss marsruudil Jõhvi − Pagari − Jõhvi väljub kell 11.40 viadukti alt parklast ning Kohtla-Järve − Pagari − Kohtla-Järve kell 11.40 Prestone parklast.

16. jaanuaril kell 18 pärgade asetamine Jõhvi Vabadussõja ausamba jalamile.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.