Saada vihje
Peaminister sillamäelastele: NATO kaitseb Eestit Venemaa eest (0)
Peaminister Jüri Ratas kinnitas Sillamäe kultuurikeskuse lavalt ligemale 150-le saalis olnud inimesele, et Venemaa tegutsemine Gruusias ja Ukrainas on näidanud, et naabrite ründamise oht võib olla reaalne.
MATTI KÄMÄRÄ 

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas tõdes kolmapäeval Sillamäel, et Eesti kuulub NATOsse oma iseseisvuse kaitsmiseks ja Venemaa-poolne rünnakuoht võib olla reaalne. 

 

Kaks tundi toimunud kohtumisel Sillamäe kultuurikeskuses peaminister Jüri Ratase, riigihalduse ministri Janek Mäggi ja Euroopa parlamendi saadiku Yana Toomiga tõstatas NATO küsimuse saalist Sillamäe elanik Vladislav Sumarok.

Ta pöördus peaministri poole ja väitis, et Eesti ja Venemaa piirile NATO vägede vedamisega köetakse üles ebasõbralikke suhteid. “Kas te tõesti ei saa aru, et Venemaa ei kavatse rünnata Eestit? Sellest saab aru kõige rumalam inimene maailmas. Et vastupidi mõelda, peab olema russofoob või lõpuni ravimata inimene,” väitis ta.

Sumarok küsis laval olnud poliitikutelt, kas tõesti on nende seas inimesi, kes mõtlevad, et Venemaa ründab Eestit. “Või kui te nii ei arva, siis milleks te tirite Ida-Virumaale NATO vägesid?”

See küsimus kutsus ligikaudu 150 inimest koosneva publiku seas õhtu jooksu esile esimese aplausi.

Jüri Ratas püüdis esialgu vastata  üldisemalt, rääkides, et ÜRO, Euroopa Liidu ja NATOga ühinemine on olnud Eesti ühiskonna kindel seisukoht 1990. aastate algusest. “Mul on väga hea meel, et pärast [NATO] Varssavi tippkohtumist mõned aastad tagasi otsustati tugevdada julgeolekut Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis,” sõnas peaminister, tuues lisaks esile ka NATO liikmesriikide koostöö õhuturbes ja küberkaitsekeskuse rajamise Tallinnas.   “Eesti ei kuulu NATOsse mitte selle pärast, et me hakkame kedagi ründama. Eesti kuulub NATOsse selle pärast, et kindlustada oma iseseisvust, oma julgeolekut, oma demokraatiat. Ja kindlasti hoiame seda joont edasi,” ütles Jüri Ratas sillamäelastele.

Selle peale päris Vladislav Sumarok, kas peaminister tema küsimusele ka vastab.

“Kas Venemaa ründab?” täpsustas peaminister.  “Vastan teie küsimusele. Viimased aastad nii Gruusias kui Ukrainas on näidanud, et see oht on ja see oht võib olla reaalne.”

Toom ei jaga peaministri seisukohta

Seejärel võttis sõnajärje üle Yana Toom, kes ütles, et pole peaministriga Venemaa ohu küsimuses nõus. “Te saate aru, et Keskerakond pole mingi sekt − meil on erisugused arvamused,” sõnas ta.

Edasi selgitas Toom, et Eesti on väike riik ja tema kaitsevõimekus väljaspool liite poleks tõsiseltvõetav. “Meil on elanikke sama palju kui Moskvas ühes rajoonis. Tuleb aru saada, et me elame külma sõja eesliinil,” lausus ta.

Samas märkis ta, et kui Eesti ühiskonnas on NATO küsimuses praegu selline poliitiline konsensus, siis sinna pole midagi parata.

Toom rääkis oma Viimsi eestlannast naabrinaisest, kes polevat temaga 10 aastat sõnagi vahetanud. “Nüüd pöördus ta minu poole: proua Toom, aga kui teie omad tulevad, siis kas te astute mu eest välja?” Saalis puhkes naer. “Te naerate, aga inimesed on tõeliselt hirmul ja need inimesed on meie kaaskondsed.”

Samas tunnustas Yana Toom Eesti kaitseväge kui suurepärast integratsiooni “mehhanismi”. “Mu loodrist ja kahemehest poeg õppis seal selgeks eesti keele ja sai parameediku diplomi,” tõi ta isiklikust elu näite.

Toom soovitas NATO küsimuses saalisolijatel rahuneda. “Põhimõtteliselt ei ole kõik nii hirmus, nagu te kirjeldate. Kui suudaksime kaasa aidata Euroopa Liidu oma armee loomisele, siis saab rääkida mingitest alternatiividest. Kuid praegu neid alternatiive pole. Kogu Euroopa Liit sõltub kaitseküsimustes NATOst ja me oleme samuti NATO liikmed. Rahuneme veidi maha,” sõnas ta.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.