Saada vihje
Pensionisüsteem kahvlis (0)
Kätlin Pääro.
ERAKOGU 

Valitsus on välja tulnud pensionisüsteemi muudatusega, mis on keskendunud eeskätt tulevastele pensionäridele. Pensioni paindlikumaks muutmine, sidumine keskmise elueaga ning kindlustusosa senisest rohkem staažiosaga sidumine tagab just praegustele noortele võimaluse tulevikus pensionile jääda.

Jah, see samm on otseselt seotud meie demograafilise olukorraga. Ühelt poolt annab riik muudatustega võimaluse tulevikus paindlikumalt töötada ning valida endale sobiva koormuse ka pensioni kõrvalt. Teisalt hakkab pension edaspidi sõltuma suures osas töötatud ajast. Seos palga suurusega säilib II samba kaudu.

Selle muutuse tegemata jätmine tooks meile praegusega võrreldes oluliselt ebavõrdsema olukorra. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kandub edasi tuleviku pensionidesse. Needsamad inimesed hakkaksid muutusi tegemata tulevikus saama väga väikest pensioni.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kas me tahame pakkuda kõigile inimestele tulevikus pensioni, paindlikkust ja äraelamise võimalust või me lähtume puhtalt indiviidist ja läheme edasi süsteemiga, mis ühel hetkel sunnib väiksemat palka teenivaid inimesi töötama ilma mingite liialdusteta surmani.

Tulevikule ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele keskendumine on ülioluline, kuid selle käigus ei tohi unustada praeguste eakate heaolu. Meie vanaemad ja vanaisad on aastakümneid meie riigi ehitamisse ja arendamisse panustanud, kuid sõltuvad oma pensioni suuruses täielikult poliitilistest otsustest ja prioriteetidest. Meil tuleb osata ka nende panust vääriliselt hinnata.

Iga-aastase indekseerimisega kasvas vanaduspension sellel aastal keskmiselt 7,6%. Võttes näiteid elust enesest, siis 44aastase tööstaažiga inimese keskmine pension on alates 1. aprillist 30 eurot kõrgem ehk 446,5 eurot senise 415,6 asemel. Sellest paraku ei piisa, et pension suhtelise vaesuse piiri alt välja tuua.

Mis on lahendus praegustele pensionäridele? Praeguse süsteemi juures puhtalt indekseerimisega jätkates me pensionäride olukorda ei lahenda. Keskmine vanaduspension on viimastel aastatel tõusnud keskmiselt 4-6 protsenti aastas, kuid hinnatõusu ja teiste kulude kasvu vaadates ei ole see pensionäride olukorda oluliselt parandanud.

Palju on juttu sellest, kuidas parandada tulevaste pensionäride seisu, kuid vajame lisaks sellele ka paremat homset praegustele pensionäridele. Seega on vaja välja mõelda midagi uut või siis kasutada toiminud praktikat minevikust. Üks võimalus selleks on välja pakutud pensionide erakorraline tõus. Lähiminevikust on tuua näide 2005.-2007. aastast, mil keskmine vanaduspension kasvas erakorralise pensionitõusu toel kokku 40%.

Kahtlemata on ka praegu tegemist igati väärt mõttega ning − mis kõige olulisem − selle käiguga oleks võimalik pensionärid välja tuua suhtelisest vaesusest. Meie eesmärk on tõsta keskmist vanaduspensioni koos indekseerimisega kokku 100 eurot, mis võiks realiseeruda 2020. aastal. Pensionisüsteemi problemaatika seisnebki selles, et arvestada tuleb nii praeguste pensionisaajatega kui ka süsteemi jätkusuutlikkusega ning ühte võluvitsa mõlemale korraga paraku pole.

Kokkuvõttes peame praeguste pensionäride väärika vanaduspõlve tagamiseks panustama erakorralisse pensionitõusu. Pikemas perspektiivis on pensionisüsteemi päästerõngaks kolmesambaline pensionimudel, väljarände pidurdumine ning rahvastiku kasv.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.