Saada vihje
Põlevkivienergeetika alustab kokkutõmbumist (0)
Pool sajandit tagasi rajatud Eesti elektrijaamas saab osa plokkide eluiga tänavu otsa. ILJA SMIRNOV 

Põlevkivienergeetika tõmbub sel aastal märkimisväärselt kokku, sest Eesti Energia sulgeb lubatud töötundide täitumise tõttu Narva elektrijaamades kolm vanemat energiaplokki, mille tulemusel pole pääsu töökohtade kaotamisest, aga elektritarbijatele võib see kaasa tuua hinnatõusu. 

Neli 200megavatise võimusega energiaplokki peavad Euroopa Liidu tööstusheitme direktiivi põhjal töö lõpetama hiljemalt 2023. aasta lõpuks või kui neile lubatud töötundide arv täis saab. Kolme ploki puhul juhtub see tõenäoliselt juba selle aasta esimeses pooles.

RAINE PAJO: “See on ikka väga suur muudatus.”

Kui arvestada maha plokkide enda energiavajadus, siis jääb Eesti Energia ilma ligikaudu veerandist oma tootmisvõimsusest, mis praegu ulatub ligemale 2000 megavatini.

Põlevkivi kulub lähiaastatel vähem

“See on ikka väga suur muudatus,” tõdes Eesti Energia juhatuses suurenergeetika eest vastutav Raine Pajo, lisades, et viimati toimus ligilähedaselt sama mahukas tootmisvõimsuse koomaletõmbumine sajandi alguses, kui vanad plokid läksid kinni Balti elektrijaamas.

Kuna põlevkivienergeetikas jääb tootmisvõimsust vähemaks, siis kulub loogika kohaselt edaspidi ka põlevkivi vähem. “2019. aastal võib põlevkivi vajadus tulla umbes 15 protsenti väiksem, kui oli 2018. aastal,” sõnas Pajo, märkides, et kui Estonia kaevanduses jätkub töö endises tempos, siis Narva karjääris tõmmatakse tootmist alla. 15 protsenti väiksem toodang tähendab ligikaudu kaht miljonit tonni põlevkivi ehk umbes kolmandikku Narva karjääri aastatoodangust.

Veerandi elektritootmisvõimsuse kaotamine ei tähenda samas aga ilmtingimata seda, et kogu põlevkivienergeetika tootmismaht sama palju väheneks. Pärast vanade plokkide sulgemist jääb Eesti Energiale ikkagi veel ligemale 1350 megavatt-tundi põlevkivielektri tootmisvõimsust. Viimaste aastate rekordilistel päevadel on Narva jaamade toodang küündinud ka üle 1800 megavatt-tunni, kuid selliseid tippkoormusega päevi ei tule aasta jooksul ette sageli. Tavapärane Eesti tarbimine ulatub pisut üle tuhande megavatt-tunni.

Ent aasta jooksul esineb sageli selliseid perioode, kui Põhjamaade turul on nõudlus suurem ja naaberriikide tootmisvõimsused hooldusremontide tõttu rivist väljas või hüdrojaamu toitvad veekogud veevaesed. Ka hind Põhjamaade elektribörsil NordPool on siis tavapäraselt keskmisest kõrgem ja Eesti Energial on olnud kasulik kõiki töökorras olevaid energiaplokke sel ajal käigus hoida. Pärast kolme ploki sulgemist jääb raha teenimise võimalusi vähemaks. Sel ajal, kui aga hind on suure pakkumise tõttu madal, ei pruugi Narva jaamades isegi pooli oma energiaplokke piltlikult öeldes sisse lülitada, sest see tähendaks kahjumi teenimist.

Raine Pajo  sõnul on Eesti Energia valmistunud plokkide sulgemiseks juba aastaid. “See ei tule meile üllatusena. Aastad pole vennad. Täpselt ei tea keegi, kui palju tegelikult aasta jooksul toota õnnestub,” rääkis ta ja tõi näiteks, et võib täiesti juhtuda nii, et ka vähendatud tootmisvõimsusega toodetakse aasta jooksul rohkem elektrit kui mõnel eelneval hindade poolest kehval aastal.

Tarbijatele võib Narva jaamade vanade plokkide sulgemine tähendada tipptundide ajal hinnatõusu. “Eeldada võib, et hind peaks tõusma, kui suure nõudlusega perioodidel jääb turul elektripakkumisi vähemaks,” sõnas Pajo.

Koondamistes on veel palju ebaselget

Küsimusele, kui palju tuleb energiaplokkide sulgemise ja põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu töökohti koomale tõmmata, ei söanda Eesti Energias keegi avalikult selget vastust anda. “Selge on see, et tööhõivele see mõjub. Aga me loodame, et kui elektri hinnad on head, siis ei tulegi väga palju töökohti koomale tõmmata. Esimese kvartali elektri hinna prognoos on väga hea,” ütles Raine Pajo, lisades, et kui teisel poolaastal tekib vajadus inimesi koondama hakata, siis tehakse seda võimalikult sujuvalt ja lisatoetusmeetmetega.  Esimesed koondamised toimuvad aga juba esimesel poolaastal.

“Konkreetseid arve ei saa praegu öelda,” teatas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk.  “Jälgime olukorda ja teeme otsused personali vajaduse kohta lähtuvalt turuolukorrast.” Ta tõi näiteks, et kaks suletavat enegiaplokki tarbisid 2018. aastal ligikaudu 1,2 miljonit tonni põlevkivi, ja märkis, et  nende kahe ploki sulgemisega on plaanitud koondada ligikaudu 24 töökohta Eesti elektrijaamas. Kui suletakse aga ka kaks ülejäänud vanemat energiaplokki, kaob rohkem töökohti. Otsused ja täpsem info võivad tulla järgmisel nädalal.

Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Marina Lukjanova märkis, et arutelude käigus on tööandja käinud välja väga erinevaid koondatavate arve ja neid pidevalt muutnud. “Saame aru, et kõik sõltub olukorrast turul. Oleme valmis ka selleks, et inimesi koondatakse, aga mõne aja pärast kutsutakse jälle tööle tagasi. Seni ühtegi ametlikku otsust  pole,” ütles ta, lisades, et ametiühing seisab selle eest, et koondatavad saaksid needsamad hüved ja toetused, mida Eesti Energia pakkus inimestele, kel sai töö otsa Aidu karjääris ja Viru kaevanduses.

Põlevkivi vajadus võib taas suureneda, kui Eesti Energia ehitab valmis teise Enefit280 õlitehase.  “Praegu valmistame ette uue õlitehase investeerimisotsust. Selle ajani, kui see reaalselt põlevkivi tarbima hakkab, läheb neli-viis aastat,” ütles Raine Pajo.

Peale elektri turuhinna mõjutab põlevkivienergeetika konkurentsivõimet üha rohkem CO2 kvoodi hind, mille tonni hind kerkis eelmise aasta jooksul 10 eurolt ligemale 25 eurole. See tähendab, et avatud turul kujunev elektri hinnatase, kus põlevkivi kasutavaid elektrijaama tasub töötamas hoida, on samuti kerkinud kõrgemale.

Jaanuaris ja veebruaris kerkib elektri hind üle 60 euro megavatt-tunni kohta

Elektri börsihind oli Eleringi teatel detsembris Eesti hinnapiirkonnas 53,05 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,8 protsenti kõrgem novembriga võrreldes.

Aasta esimestel kuudel on oodata elektri märkimisväärset kallinemist. Detsembri viimase päeva tulevikutehingud näitavad jaanuari elektri börsihinnaks Eestis ja Soomes ligikaudu 60-61 eurot ja veebruari hinnaks 63-64 eurot.

Elektri tootmishinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hind kerkis detsembris ning tehingud toimusid hinnaga 19,67-25,18 eurot tonni kohta.

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.