Saada vihje
Presidendi sõnum Jõhvi vallavalitsuse tahvlil: “Ei korruptsioonile!” (0)
Pärast gümnaasiumi külastas Kaljulaid teisipäeval veel Ida-Virumaa kutsehariduskeskust, helitehnikatootjat Audes ning Jõhvi vallavalitsust. Seal kirjutas ta heade mõtete tahvlile “Ei korruptsioonile!”. Ilmselt sai president selleks inspiratsiooni gümnaasiumis esitatud küsimusest, millal lõpetab valitsus korruptsiooni Kohtla-Järvel. Seda teadmata puhkes Facebookis arutelu, miks Kaljulaidil Jõhvis just selline mõte tekkis. PRESIDENDI KANTSELEI 

Jõhvi gümnasistid esitasid kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga paar küsimust, mis panid publiku kahisema. Korruptsiooni kohta kostis Kaljulaid, et keegi teine ei saa siia tulla platsi puhastama.

“Millal pöörab vabariigi valitsus tähelepanu Kohtla-Järve linna probleemidele: kõrgele tööpuudusele, aga eelkõige korruptsioonile?” uuris üks noormees.

Elevant keset tuba

“See on väga vahva ja õige küsimus ja seda tuleb kogu aeg esitada,” vastas Kersti Kaljulaid. “Volikoguga kohtudes ütlesin, et see elevant tuleb teil endil tirida keset tuba. Küsisin, kas volikogu on omalt poolt kõik selleks teinud, et ettevõtjad üle kogu Eesti julgeksid tulla Kohtla-Järvele.”

Sealjuures pidas Kaljulaid silmas just väikeettevõtjaid.

“Suurettevõte saab hakkama nii bürokraatia kui korruptsiooniga, aga just nimelt väikeettevõtlus ei talu korruptsiooni. Ja ettevõtjad ei võta ette siin regioonis, kui nad usuvad, et see on korrumpeerunud. Ütleme nii, et süüdi on see, kelle kohus on süüdi mõistnud. Aga kui mingil põhjusel on ühe piirkonna kohta arvamus, et siin ei ole asjad korras, siis on see kohaliku omavalitsuse, mitte vabariigi valitsuse vastutus.”

Test post injection
Footer reklaam

President lisas, et ettevõtluskeskkonda saavad korda teha ainult kohalikud inimesed ja omavalitsus.

KERSTI KALJULAID: “Mitte keegi ei saa tulla siia platsi puhastama. Seda saate teie valijatena teha ja nõuda oma valitud esindajatelt.”

“Eestis on kohaliku omavalitsuse korraldus üsna sõltumatu. Mulle meeldib, et kohalik omavalitsus saab kujundada kohalikku poliitikat ja pakkuda kohalikke teenuseid nii, nagu tema ja kohalikud inimesed tahavad. Aga selle teine pool ongi see, et mitte keegi ei saa tulla siia platsi puhastama. Seda saate teie valijatena teha ja nõuda oma valitud esindajatelt.”

President sai sellest koolipoisi küsimusest nii palju inspiratsiooni, et kohtudes õhtul Jõhvi vallavalitsuse ja volikogu liikmetega, kirjutas riigipea vallavanem Martin Repinski ja abivallavanem Max Kauri silme all ühes ruumis asuvale tahvlile: “Ei korruptsioonile!”

Repinski väitis hiljem sotsiaalmeedias, et president ei mõelnud sellega tegelikult Jõhvit, ent vallavanema oponendid leidsid samas, et praeguse vallavõimu puhul on just paslik sellel teemal rääkida. Repinski arvas selle peale, et oponentide arvamuse puhul on tegemist  lihtsalt riigikogu valimistega seotud retoorikaga.

Suhtlemisel on piirangud

Kersti Kaljulaid oli ka tavapärasest emotsionaalsem, kui vastas küsimusele, kuidas ta hindab Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid. “Kas saate öelda, et Venemaa on Eesti partner?” päris üks õpilane.

“Venemaa on meie naaber,” ütles Kaljulaid. “Kahtlemata on ta meile ka partner nendes küsimustes, kus me parasjagu saame koostööd teha.”

President tõi näiteks Euroopa Liidu ja Venemaa koostööprogrammi, igapäevase piiri- ja kultuurikoostöö.

“Me teeme koostööd seal, kus me seda teha saame, aga me ei saa aktsepteerida seda, et Venemaa ei pea praegu lugu omaenda allkirjadest rahvusvahelistel lepingutel. Näiteks Helsingi kokkuleppel, mis ütleb, et teiste riikide piire ei tohi muuta. Sellise Venemaaga suheldes kehtivad meile mõningad piirangud. Ja see ei ole kuidagi sealse rahva, vaid seda parajasti juhtivate inimeste süü.”

Samal päeval tegi president ka ametliku avalduse Venemaa rünnaku kohta Ukraina sõjalaevadele.

“Me peame nimetama asju õigete nimedega − see on sõda Euroopas. Ukraina rahvas on olnud sõjas alates 2014. aastast ja Krimm on jätkuvalt okupeeritud. Kutsun rahvusvahelist kogukonda ja demokraatliku maailma liidreid üles minuga selles avalduses ühinema ning selgelt, üheselt ja viivitamatult Venemaa agressiooni hukka mõistma ning nõudma selle lõpetamist. Juhtunu vaikiv tunnistamine tähendab de facto Krimmi okupeerimise tunnustamist. Seda ei saa väärtuspõhine rahvusvaheline kogukond endale lubada.”

President rääkis jõhvilastele, et “Is Narva next?” on küsimus, mida talle tihti esitatakse ja mida ta peab kohaliku kogukonna suhtes ülekohtuseks.

“Kui inimese kodune keel on vene keel, kui ta armastab Venemaad kui sellist, sest tal on seal sugulased, kui ta armastab Vene kultuuri ja kööki, siis pole õige teha sellest järeldust, et ta automaatselt toetab ebademokraatlikke režiime. Ütlen alati välismaa ajakirjanikele, et ei tohi meie venekeelset kogukonda niimoodi solvata.”

Kaljulaid võrdles seda olukorraga, kui Eestis peaks saama võimule valitsus, kes likvideerib siinse liberaalse demokraatia. “Kas mina, kui ma elaksin teises riigis, lakkaksin sellepärast armastamast Eestimaad ja kultuuri? Ei lakka. Täpselt samamoodi on igal vene inimesel õigus pidada lugu oma juurtest, rahvast ja kultuurist ning see ei tähenda ebademokraatlike režiimide toetamist.”

Ida-Viru maine 

Kohtumisel uuriti ka, milline on presidendi arvates järgmine haridusreform.

“Pikas perspektiivis on üsna selge, et riigi funktsioon on pakkuda riigikeelset haridust kõikidele inimestele, tulgu nad Portugalist või Ukrainast. Usun, et nüüd on meie ühiskond selle kohustuse elluviimiseks valmis. Oleme sealmaal, kus paljud erakonnad käsitlevad seda teemat ja arutavad, kuidas teha seda Eesti eri nurkades nii, et kõik lapsed ka üleminekuperioodil saaksid väga korraliku hariduse.”

Samuti tunti huvi, milles näeb president Ida-Virumaa potentsiaali, kui siinne tööpuudus on väga suur.

“Uusi töökohti loovad tööstusettevõtted ja Ida-Virumaal on ka kiiresti kasvav siseturism. Selles ma näen väga suurt potentsiaali, sest ausalt öeldes ma ei saa aru, miks peaks suvel trügima Pärnusse, taluma puupüsti täis restoranides halba teenindust, kui Ida-Virumaal ei ole vajadust seda teha. Arvan, et selle maakonna kuvand hakkab üsna lähiajal muutuma. Ärge ise oma regiooni jumala eest alla rääkige! Patriotism on ikkagi see, mis teeb ühe piirkonna suureks. Ka siin, Eesti sees,” pani president kuulajatele südamele.

Tagantjärele võttis Kaljulaid küsimuste-vastuste vooru oma Facebooki lehel kokku nii: “Vestlesin gümnasistidega ühiskonnast. Noorte küsimused viitasid, et nad on riigi ja omavalitsuse tegemistest õnneks väga huvitatud ja oskavad hästi diagnoosida ka ühiskonna keerulisemaid väljakutseid.”

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.