Saada vihje
President Kaljulaid tervitas Narvas 166 teenetemärgi saajat (0)
Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis Narva rahvatantsujuht Natalja Mõttus. Ta ütles, et tundis end presidendi seltskonnas ja sel pidulikul üritusel väga mõnusalt. “Mind liigutas, et see toimus minu kodulinnas, meie oma seinte vahel. Siin tunnen ma end kergelt ja vabalt.”
ILJA SMIRNOV 

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine jõudis eile Narva: president Kersti Kaljulaid andis Tartu ülikooli Narva kolledžis kätte riiklikud teenetemärgid. Kolledž õigustas talle seatud ootusi igati: kohti fuajees ja patriotismitunnet jätkus nii teenetemärgi saajaile kui ka tseremoonial viibinud külalistele.

 

“Säärase kõrgendatud tähelepanu keskel viibimine ja niivõrd tähtsate külaliste võõrustamine on nii linnavalitsusele kui ka linnaelanikele muidugi suur au,” sõnas Narva linnapea Tarmo Tammiste veidi varem.

Presidendi käest Valgetähe teenetemärgi saanud eesti keele õpetaja ja Narva lasteaia Päikene direktor Heli Adamovitš tunnistas hiljem Põhjarannikule antud kommentaaris, et peopesad olid tal terve päev niisked. Ning lisas, et koges Narvas esimest korda nii võimsat patriotismivaimu ja ühtsustunnet.

“Kui lõpus laulu laulsime, siis tulid mul lausa pisarad silma. Laul oli mesilastest, kes kõigest hoolimata oma mesipuu poole lendavad,” rääkis Adamovitš erutunult. “Et see kõik toimub Narvas, on lihtsalt super! Varem oli sageli tunne, nagu oleks Narva ülejäänud Eestist kõrvale jäänud, viimase aja üritused ja konkreetselt see tseremoonia aga on teinud meist taas osa Eesti riigist. Ning narvalaste hinges leiab see kindlasti positiivset kajastust.”

Patriotismi- ja ülevustundest rääkisid paljud teenetemärgi saanud, ning sugugi mitte ainult idavirulased.

“See on väga liigutav, et ka lihtsaid töölisi vahel meeles peetakse,” ütles Põhjarannikule Valgetähe medali saanud Tallinna bussijuht Toomas Aguraiuja, kellel bussijuhistaaži ligi pool sajandit. “Ma pole mitte kunagi töötanud millegi saamise nimel, olen alati ausalt oma tööd teinud − seda inimesed mind teenetemärgi saajaks esitades ilmselt silmas pidasidki ning see on meeldiv,” tunnistas ta.

“Olen uhke. Ei, ma ei ole uhkeks läinud, vaid tunnen uhkust ja olen tänulik,” kirjeldas oma tundeid presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud Tartu džässmuusik ja pedagoog Oleg Pissarenko, kes on ise Narvas üles kasvanud ja tänini oma kodulinnas kultuurielu edendab.

Narva kolledž sai suurepäraselt hakkama

Pissarenko, kes ise koos sõprade ja kolleegidega mitmesuguseid kontserte ja festivale korraldab, kinnitas, et Narva kolledžis toimunud tseremoonia oli kõige kõrgemal tasemel. “Polnud tundagi, et see toimub kusagil väljaspool Tallinna.”

Pissarenko tõi eraldi esile, et tseremoonia vaheaegadel esinesid Narva muusikakooli kasvandikud ning tegid seda väga hästi.

“Üks etteaste oli eriti uhke! Heal tasemel olid nii tehnika kui ka saksofonid. Minu meelest lisas see toimunule veelgi rohkem pidulikkust ja rõõmu,” sõnas ta.

Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko rääkis, et niivõrd võimsa, rahvarohke ja riiklikult tähtsa ürituse läbiviimine ei olnudki nende üllatuseks kuigi keeruline. Asi olevat tema sõnul selles, et käesoleva aastakümne alguses ehitatud õppehoone oli juba algusest peale selleks valmis.

“Ma pean seda väga õigeks, et see tseremoonia kolledžis läbi viidi,” arutles Villiko. “Juba seda hoonet planeerides mõtlesime sellele, et säärased üritused võivad lõpuks ka meie juurde jõuda. Narvas on ka teisi sobivaid kohti, kuid meie kolledž paikneb vanalinna südames ning see muudab ta eriliseks.”

Kas külalistel kitsavõitu ei olnud? “Kitsas on alati: kui ruum on suurem, siis kutsutakse ka rahvast rohkem. Ma arvan, et seekord oli inimesi parajal hulgal,” vastas Villiko. Istekohad kutsututele olid paigutatud fuajees nõnda, nagu seda seal varem tehtud ei ole − ning seda mõningal määral tänu sellele, et ettevalmistusi selleks tseremooniaks alustati Narvas juba möödunud suvel.

Kõige keerulisemad olid Villiko sõnul nagu ikka tehnilised küsimused. Näiteks see, kuidas paigutada telekaamerad nii, et seejuures ka inimestele ruumi jääks.

Miks mitte Kohtla-Järvel?

Riigiametnik ja populaarne Kohtla-Järve poliitik Eduard Odinets viibis eile Narvas kultuuriministeeriumi delegatsiooni koosseisus. Vastuseks Põhjaranniku küsimusele sõnas ta, et ka tema kodulinn Kohtla-Järve võiks vabalt säärast tseremooniat korraldada, kui president selleks soovi avaldaks.

“Meie renoveeritud kultuurikeskus sobib väga hästi niisuguste ürituste läbiviimiseks, seepärast arvan, et Kohtla-Järve saaks selle ülesandega hakkama. Kohtla-Järve elanikuna oleksin ma selle üle väga rõõmus.”

Kas kultuurikeskuse seintel olev nõukogude sümboolika seejuures takistuseks ei saaks? Vastuseks sellele tuletas Eduard Odinets õiglaselt meelde, et sümboolika on osa ajaloost, mida tuleb tallel hoida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.