Saada vihje
Puhastusseadmete haisust Kohtla-Järve lähiaastatel ei pääse (0)

 

Praegu toimub kompostimine lageda taeva all ja aunasid vaalutades levib hais päris kaugele. PEETER LILLEVÄLI 

Suve alguse kuumad ilmad tõid puhastusseadmete jääkmuda kompostimisel tekkiva haisu Kohtla-Järve linnas eriti tugevalt esile; Järve Biopuhastus ei näe võimalust midagi ette võtta, kuni kompostimissüsteem nelja aasta pärast põhjalikult uueneb.

Mais ja juunis helistati keskkonnainspektsiooni valvetelefonile Kohtla-Järvelt 145 korda, et kaevata puhastusseadmetelt linna leviva fekaalihaisu üle.

Rekordpäevad olid 20. ja 27. juuni vastavalt 28 ja 27 kaebusega.

Haisupilvedes elavad linnaelanikud on helistanud ka linnavalitsusse, samuti Järve Biopuhastusse.

“Keskkonnainspektsioon ei saa nõustuda olukorraga, kus ettevõte ei leia piisavalt kiiret lahendust ja ebameeldiva haisu levik Kohtla-Järve linnas jätkub, seega soovime teada, milliseid meetmeid juba rakendatakse ja milliseid lisameetmeid rakendatakse edaspidi, et takistada ebameeldiva haisu levikut linna,” saatis inspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis 28. juunil puhastusseadmeid haldavale vee-ettevõtjale kirja.

“Tegelikult meil ei olegi võimalik praegu midagi ette võtta,” tunnistas Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe.

Kuum ilm võimendab haisu

Pärnamäe sõnul töötavad puhastusseadmed tavarežiimil ja komposti tehakse nii, nagu seda ikka on tehtud: sama kogus, sama tehnoloogia.

“Kui aprillis kompostimist alustasime, siis teavitasime Põhjarannikus ka lõhnahäringu võimalikkusest. Ilmselt on keskmisest soojemad mai ja juuni probleemi võimendanud; kahel eelmisel aastal sooja suve ei olnud ja ka haisukaebusi oli vähem.”

Praeguse lahtise taeva all toimuva kompostimise puhul polegi tema sõnul võimalik haisu vähendamiseks teha muud kui valida aunade liigutamiseks võimalikult tuuletu ilm ja vältida seda tööd linna suunas puhuva tuulega.

“Kompostimine on ju tegelikult mädandamine, kääritamine. Aunasid vaalutades anname neisse hapnikku juurde, temperatuur tõuseb ja protsess toimub kiiremini.  Kui temperatuur aunades liiga madalale langeb, ei hävi seal haigustekitajad, komposteerumine toimub väga aeglaselt ja hais on tegelikult ikkagi üleval.”

Enamikul puhastusseadmetel kasutatakse puhastusprotsessis ka metaantanke, mis haisu tuntavalt vähendavad. Kohtla-Järve seadmetel tekib aga tööstusest tuleva heitvee tõttu sellise koostisega muda, et metaantanki kasutegur oleks ebamõistlikult väike.

Kiiret lahendust pole

Pärnamäe ütles, et Järve Biopuhastuses mõistetakse linnaelanike pahameelt ning ettevõte palub häiriva haisu põhjustamise pärast vabandust. Paraku ei saa lubada olukorra paranemist enne, kui võetakse kasutusele uus kompostimistehnoloogia.

Andra Pärnamäe: Eesmärk, mille nimel töötame, on see, et hais kaob, kogused vähenevad ja tekib toode, millel on turgu.

“Eesmärk, mille nimel töötame, on see, et hais kaob, kogused vähenevad ja tekib toode, millel on turgu,” ütles ta. “Kahjuks pole mudakäitluses sellist ideaalset tehnoloogiat veel olemas − lõpp-produktil ei ole turgu, ka teistes riikides see lihtsalt ladestatakse ja jäetakse ootele − ning selles mõttes oleks mõistlik muudatustega oodata. Ent kuna meil on haisuprobleem nii terav, siis oodata ei saa, tuleb kiiresti tegutseda.”

Kuna kavandatav investeering on suur, tuleb tehnoloogia valik põhjalikult läbi kaaluda − lõpuks maksavad selle kinni ju tarbijad. Mingit toetust ettevõte mudakäitluse arendamiseks ei saa, tuleb võtta pangalaenu.

Õuest hoonesse

Järve Biopuhastuse projektijuht Martin Zimmer ütles, et juuli lõpuks on uus mudakäitluse tehnoloogia välja valitud.

“Põhimõtteliselt on valik kahe variandi vahel: kompostimine siseruumides, kus heitõhk on võimalik kokku koguda ja puhastada, ning sette kuivatamine, samuti siseruumides. Valikus on ka kuivatamine koos põletamisega, aga meie naaberriikides ei ole nii väikestele reoveepuhastitele põletusjaamu rajatud ja on küsitav, kas see oleks majanduslikult otstarbekas,” rääkis ta.

Kompostimise puhul on miinus, et selleks oleks vaja mitu korda suuremat hoonet kui kuivatamiseks, samuti toimuks komposti järelvalmimine ikkagi väljas. Küll kaetud aunades, ent ajutise lõhnahäiringu risk on suurem.

Samas on kompost väetusainena kõigile tuntud ja seda oleks lihtsam müüa. Kuivatatud sette kasutamise kogemust Eestis ei ole. Zimmeri sõnul võiks sette viia Iru jäätmepõletusjaama või Kunda tsemenditehasesse kütteks, aga pikas perspektiivis tuleks selle äraandmisele peale maksta.

Uus tehnoloogia peab tööle hakkama hiljemalt 2022. aasta suveks.

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.