Saada vihje
Purtse õnnetuse uurimine jättis juhi narkojoobe tuvastamata (0)
Raske liiklusõnnetus Purtse lähedal röövis 70aastase kaevuri elu. Nüüdseks on surnud ka selle tõenäoline põhjustaja.
MARIANNE LOORENTS /VIRUMAA TEATAJA 

Jaanuari lõpus ühe inimese hukkumisega liiklusõnnetuse põhjustanud mees oli uimastite mõju all, kuid ametlik ekspertiis selle kohta jäeti tegemata. Politsei väidab, et narkojoovet polnud põhjust kahtlustada.  

 

Tänavu 28. jaanuaril kella 13 paiku toimus Lüganuse vallas Purtse küla lähedal Tallinna-Narva maantee 137. kilomeetril raske liiklusõnnetus, milles hukkus inimene.

Raske avarii

Avarii käigus põrkasid kokku sõiduautod Honda Accord ja BMW ning selles hukkus kraavi paiskunud Honda 70aastane juht. Narvast Tallinna poole suundunud BMW 32aastane juht sai vigastusi ja viidi haiglasse. Autos viibisid veel tema pereliikmed, 30aastane naine ja 2,5aastane laps, kes kumbki vigastada ei saanud. Kui algul oletati, et kokkupõrge toimus BMW sooritatud möödasõidul, siis üsna pea sai selgeks, et möödasõitu polnud ning BMW kaldus mingil põhjusel lihtsalt vastassuunda. Selle õnnetuse uurimiseks alustati kohe kriminaalmenetlust.

Praeguseks on BMW juht aga surnud, sest 19. veebruaril kukkus ta Narvas Kangelaste tänaval asuva maja 6. korruse aknast alla ning suri sündmuskohal.

Footer reklaam
Test post injection

Põhjarannikul õnnestus aga välja selgitada, et liiklusõnnetusejärgne menetlus kulges kohati küsitavalt, kui haiglasse toodud mehel tuvastati narkojoove, ent menetlusdokumentidesse see fakt ei jõudnud.

Kui mees pärast avariid Ida-Viru keskhaiglasse viidi, märkasid meedikud õige varsti, et ta käitub kummaliselt: patsient räuskas ja õiendas teiste inimestega, mistõttu kahtlustati, et ta võib olla mingi aine mõju all, millest hakkasid tekkima võõrutusnähud. Haiglas tehtud kliiniline test näitaski narkojoovet.

Ent see info ei jõudnud politseisse, sest politseiuurija ei taotlenud asjakohast ekspertiisi. Kuigi kliiniline narkotest oli tehtud, on kriminaalmenetluste puhul tarvis teha ekspertiis, mida tehakse siis, kui politsei selle määrab. Kliiniline test ei saa olla kohtus tõendiks.

Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis vastas Põhjaranniku küsimusele, miks haigla ekspertiisi ei teinud, et kuna uurimist ei vii läbi haigla, vaid politsei, peavad uurimisasutused asjakohase ekspertiisi haiglalt tellima.

Haigla ortopeedia vanemarst Marje Uudeküll ütles, et nädala jooksul, kui patsient nende haiglas oli, ei tundnud politseist keegi tema vastu huvi. See ei ole arsti sõnul aga nii raskete õnnetuste puhul tavapärane.

Ent selgus, et huvi ei tuntud ka pärast seda, kui patsient Ida-Viru keskhaiglast Narva haiglasse edasi suunati. Selleks ajaks, kui noor mees end surnuks kukkus, oli möödunud kolm nädalat, kuid politsei polnud selle aja jooksul teda kordagi välja kutsunud ega ütlusi võtnud.

Politsei selgitab

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juhtivuurija Tarmo Kütt selgitas Põhjarannikule, et meedikud toimetasid liiklusõnnetusse sattunud “raskes seisus mehe” haiglasse enne politsei saabumist sündmuskohale. “Mehe varasem taust ja selleks ajaks teada olevad õnnetuse asjaolud ei andnud alust arvata, et mees oli tarvitanud narkootilisi aineid. Samuti ei olnud võimalik tuvastada väliseid joobetunnuseid, kuna mees oli raskes meditsiinilises seisus. Õnnetusele järgnenud päeval edastas haigla politseile teatise, kus oli kirjas, et mehel ei esinenud joobetunnuseid,” selgitas Kütt.

Juhi seisundi raskuse kohta pärast avariid on praegu keeruline midagi täpsemalt öelda, ent see on fakt, et juba õige pea liikus mees mööda haiglat ringi ja rikkus seal korda.

Tarmo Kütt ütles, et nädal pärast õnnetust tuli politseile kolmandatelt isikutelt info, et mehel olid siiski narkootilise aine tarvitamise tunnused. “Seepeale tehti haiglale päring, et infot kontrollida. Kuna mehelt võetud proovi alles ei olnud, ei saanud ekspertiisi tagantjärele määrata. Politsei esitas haiglasse lisapäringu ning 14. veebruaril kinnitati, et mehel esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused,” sõnas ta ning lisas, et politseinikud võtavad narkoekspertiisi määrates arvesse inimese tausta ja väliseid tunnuseid ning igale õnnetusse sattunud inimesele narkoekspertiisi ei määrata.

“Peame vajalikuks Ida-Viru keskhaigla esindajatega kohtuda, et aru saada, miks vajalik info õigel ajal politseini ei jõudnud, kuidas edaspidi sääraseid olukordi vältida ja leppida kokku edasised tegevused, kuidas infovahetust paremini korraldada,” sõnas ta.

Küsimusele, miks politseiuurija kolme nädala jooksul pärast õnnetust selle tõenäolist põhjustajat üle ei kuulanud, vastas Kütt, et uurijad ühes prokuröriga kaaluvad olenevalt olukorrast, kas inimene üle kuulata enne või pärast ekspertiiside tulemusi. “Nimetatud juhul otsustas prokurör meest kahtlustatavana mitte üle kuulata seni, kuni on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustuse esitamiseks,” lisas ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.