Saada vihje
Püüame teha parimat võimalikku kohalikku ajakirjandust (0)
Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja ANNA MARKOVA 

Lõppeva aasta jooksul on Põhjaranniku ajakirjanikud toonud lugejateni mitu tuhat lugu Ida-Virumaa sündmustest ja inimestest.

Oleme püüdnud peegeldada Ida-Virumaa elu võimalikult mitmekülgselt, haaravalt ja objektiivselt. Sündmuste ja värvikate isiksuste poolest rikas Ida-Virumaa on ajakirjaniku töö jaoks huvitav paik. Puudutagu see poliitilisi vaidlusi kohalikes omavalitsustes, kultuuri- ja spordisündmusi, ettevõtluses toimuvat, uute objektide valmimist või kümneid teisi olulisi teemasid.

Meil on hea meel, et Põhjaranniku toimetuse töö vastu on suur huvi. Tänavu sügisel läbi viidud Eesti lugejauuringu kohaselt on Põhjaranniku/Severnoje Poberežje paberlehel üle 50 000 lugeja, kellest ligemale 30 000 on püsilugejad. Kui liita juurde ka need inimesed, kes loevad uudiseid vaid Põhjaranniku veebist, ulatub kogu lugejaskond ligemale 100 000 inimeseni, mis on võrreldav maailma suuremate staadionitega ja hõlmab suuremat osa Ida-Virumaa elanikest.

Siiski on kohaliku ajakirjanduse tegemine muutunud iga aastaga üha keerulisemaks. Ida-Virumaa on iga aastaga kaotanud üle paari tuhande elaniku ja lähiaastatel ei ole kahjuks ette näha ka selle trendi muutust. Olgugi et poliitikutele meeldib rääkida aina uutest regionaalpoliitilistest võitudest.

Kui elanike arv kahaneb, tõmbub selle mõjul koomale ka kohalikele inimestele suunatud ettevõtlus. Selle tagajärjel vähenevad ka kohalike ajalehtede reklaamitulud, mis katavad rohkem kui poole kohalike lehtede väljaandmise kulutustest. Oma negatiivne mõju on ka globaalsetel sotsiaalmeedia firmadel, kes koguvad Eesti turult reklaamiraha, ent makse ei maksa mitte siin, vaid nendes riikides, kus maksumäärad on võimalikult madalad.

Lisaks tekitavad turul ebaausat konkurentsi ka järjekordsete valimiste eel aina enam paisuvad omavalitsuste munitsipaallehed. Kuigi lugejad ei pea nende lehtede eest ise maksma, on ekslik ettekujutus, et need on tehtud tasuta. Kulutused kaetakse lihtsalt maksumaksjate raha eest. Muu hulgas ka sama raha eest, mida näiteks Põhjarannik oma majandustegevuse tulemusel maksudena tasub. Andes tööd rohkem kui 25 inimesele, tasus Põhjarannik tänavu üheksa kuuga riigile ainuüksi tööjõumakse üle 125 000 euro.

Ajalehtede kojukande teenust osutav riiklik postiettevõte on viimastel aastatel tõstnud oma teenuse hinda tarbijahinnaindeksi tõusust märksa uljamalt. Suur osa ajalehetellijate makstavast rahast lähebki postifirmale. Paraku ei ole hinnatõusudega kaasnenud teenuse kvaliteedi paranemist − ajalehed ei jõua postkastidesse mitte varem, vaid pigem hiljem, kui on lugejad harjunud. Sellised on kohaliku ajalehe tegemist mõjutavad reaalsed tegurid. Muuta pole neid võimalik, aga neid ei saa arvestamata jätta, et toime tulla.

Nendele asjaoludele vaatamata soovib Põhjarannik ka uuel aastal teha Ida-Virumaal parimat võimalikku kohalikku ajakirjandust. Päevakajaliste sündmuste kajastamise kõrval on Põhjarannik endiselt kõige olulisem tribüün Ida-Virumaad puudutavate erisuguste arvamuste, mõtete ja ideede üle arutamiseks ning kultuuriliseks vaidlemiseks.

Täidame jätkuvalt ajakirjanduse kohustust jälgida kriitiliselt kohaliku poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. See on eriti oluline nende omavalitsuste puhul, kus domineerib tugevasti ühe seltskonna ainuvõim ja opositsioon on väga nõrk. Kui ka kohalik ajakirjandus toimuvat kriitilise pilguga ei jälgiks, oleks sealt vaid üks samm autokraatliku valitsemiseni.

Samas jätkame ka kohaliku kultuuri- ja spordielu kajastamist, mida ei tee Ida-Virumaal Põhjarannikust põhjalikumalt ja järjepidevamalt ükski teine meediakanal. Püüame tabada kohalikku vaimu ja seista samas kogu maakonna jaoks oluliste asjade eest, olgu selleks näiteks saastetasude senisest suurem suunamine maakonda, Ida-Viru programmile tugeva sisu saavutamine või kohaliku gümnaasiumihariduse tugevdamine. Ka need on teemad, mille puhul on selge, et ei Google’i ega Venemaa telekanalite jaoks need korda ei lähe. Lõppkokkuvõttes jätkab Põhjarannik aastakümneid kestnud Ida-Virumaa kroonika kirjutamist.

Hea uudisena anname teada, et 2019. aasta jaanuarikuu jooksul saavad Põhjaranniku paberlehe tellijad ligipääsu kõikidele lugudele uuenevas veebikeskkonnas, mis valmib koostöös Postimehega. Nõnda tekib tellijatel võimalus lugeda uudiseid veel enne, kui need paberlehega kohale jõuavad. Ida-Virumaa teemad saavad laiema leviku, suureneb lugude hulk ja loodetavasti kasvab Põhjaranniku lugejaskond veelgi.

Ilmselge tõsiasi on, et mida rohkem on tellijaid ning mida rohkem ettevõtteid ja asutusi, mis peavad mõistlikuks ja kasulikuks oma tegevuse reklaamimiseks Põhjaranniku väljaandeid, seda paremini ning põhjalikumalt on võimalik elu Ida-Virumaal kajastada.

Kohalik sõltumatu ajakirjandus on võimalik ainult tänu lugejatele ja reklaamitellijatele. Täname teid selle eest ja soovime häid  jõule ning sündmusterikast uut aastat!

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.