Saada vihje
Sinimäe kooli kodusõjas langes direktor (0)
Sinimäe põhikooli viimane avaaktus algas paljulubavalt: õpilasi oli rohkem kui varasematel aastatel ja direktor Evald Teetlok tervitas koolipere hulgas mitut uut õpetajat. Miski ei andnud märku, et õppeaasta lõpeb suure tüliga.
MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV 

Sinimäe põhikoolis kevadel puhkenud konflikt õpilase ja õpetaja vahel viis selleni, et väidetavalt survestati direktor Evald Teetlokki lahkumisavaldust esitama. Lastevanemad käisid kolmapäeval Narva-Jõesuu linnapealt aru pärimas.

 

Direktor Evald Teetlokile sai saatuslikuks, et ta keeldus vallandamast õpetajat, kel oli aprilli keskel konflikt ühe õpilasega (kuna juhtunut uurib praegu politsei, jätame nii lapse kui ka õpetaja nime avaldamata − toim.).

Pöördumine ja vastupöördumine  

Tüli algas sellest, et õpilane ei allunud algul õppejuhi, seejärel ka õpetaja korraldusele tundi minna, vaid eelistas selle asemel palli mängida. Õpetaja haaras juustest, et teda pidurdada. Koolijuhi hinnangul sai tekkinud tüli tookord õpetaja, lapse ja vanema vahel selgeks räägitud ning lahendatud.

Kas see nii oli, ei õnnestunud Põhjarannikul lapsevanemalt teada saada. Ühe asjaosalisena ei soovinud ta juhtunut kommenteerida, öeldes vaid, et “see on väga keeruline lugu”.

Test post injection
Footer reklaam

Ligi kuu aega pärast vahejuhtumit jõudis direktori ja linnavõimudeni pöördumine, kus olid viie lapsevanema ja 11 lapse allkirjad. Seal kirjeldati koolis toimunud vägivallajuhtumeid ja väljendati soovi, et need lahendataks ning õpilast füüsiliselt karistanud õpetaja töölt lahkuks.

Selle peale kutsus direktor 5. juunil kokku n-ö lepituskoosoleku, kus peale õpetaja ja lastevanemate paluti osaleda ka linna sotsiaalosakonna esindajal ning lastekaitsetöötajal.

Leppimise asemel vastasseis teravnes. Õpetaja pooldajad kirjutasid sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksusele ja linnavalitsusele lastekaitsespetsialist Anne Terner-Boiko kohta kaebuse, milles süüdistavad teda ebaprofessionaalsuses ja konflikti lahendamise asemel selle ülespuhumises, kuna ta survestas õpetajat töölt lahkuma.

“Kõikide laste huvides oleks parem, kui väikeses kogukonnas viha ja hirmu üleskütmise asemel korraldataks lepitus − seda enam, et süüdistatav osapool oli oma eksimust esimesest hetkest tunnistanud, kahetsenud ning lepitust otsinud,” seisab 10 lapsevanema allkirjaga pöördumises.

“15 aasta jooksul, mis ta on Sinimäe põhikoolis töötanud, on tema tegevus pälvinud ainult kiidusõnu ja usaldust,” lisavad pöördumise autorid, pidades lubamatuks, et õpetajat kirjeldatakse kui ohtlikku kurjategijat, kelle juuresolekul on lapsed pidevas ohus.

Terner-Boiko ütles Põhjarannikule, et teeb oma tööd ega soovi vanemate kaebust kommenteerida.

Nurka surutud

Samuti pole õpetajat kaitsvad lastevanemad rahul, et koolijuht lahkuma sunniti. Ehkki linnajuhtide väitel direktorit ei survestatud, tuli Evald Teetlokki usutledes välja, et ta tundis end nurka surutuna.

“Ma ei soovinud õpetajat vallandada, ka suur osa lastevanematest oli selle õpetaja poolt. Arvestades linnavõimude soovi, lähen uuest õppeaastast ära. Mul oli plaanis pensionile minna küll, aga mitte kohe. Teen seda praegu raske südamega, muretsedes eesti osakonna püsima jäämise pärast,” ütles 13 aastat Sinimäe kooli juhtinud Teetlok.

Tema lahkumisel tuleb leida uus loodusainete õpetaja. Peale selle otsitakse kooli reaalainete, muusika- ja tehnoloogiaõpetajat. Lahkumisplaan on ka konfliktis osalenud õpetajal, kes on enda sõnul saanud tööpakkumise teise kooli.

“Me oleme šokiseisundis. Selline tunne, et eesti osakonda ei jää ühtegi õpetajat. Miks laste peale ei mõelda? Tegemist on tõesti väga tugeva ja hea õpetajaga,” rääkis lapsevanem Laine Tsopp, kes tõi oma lapse Sinimäele Sillamäe eesti koolist.

Tema sõnu kinnitasid Tiina Luts ja Maarika Priske. “Lapsel oli Sillamäelt tulles eesti keel väga nõrk, aga poole aastaga sai ta eesti keele grammatikas põhja alla. Ainult tänu sellele õpetajale. Eesti osakond läheb kinni, kui tugevad õpetajad nagu tema lahkuvad,” kartis Priske.

Sinimäe kooli ajalooõpetaja Pavel Naidjonov usub, et juhtunu on võimuvõitluse tagajärg, mille algatas põhikooliga sama katuse all tegutseva lasteaia juhataja Margit Maksimov oma mõttekaaslastega. Naidjonov lisas, et süüdistatav õpetaja on eesti osakonna tugisammas ja tema lahkumisel on see määratud väljasuremisele.

“Õpetaja toetajate leeris on lastevanemaid rohkem, aga meid ei kuulata. Loevad perekondlikud sidemed,” arvasid linnapea vastuvõtul käinud vanemad.

Kummutavad süüdistusi 

Narva-Jõesuu volikogu esimees Veikko Luhalaid kinnitas, et on püüdnud sugulussidemete tõttu kooli probleemidega distantsi hoida.

“Lasteaia juhataja, kes on minu täditütar, on üks konflikti osapool, aga see ei tähenda, et oleksin tema poolele kaasa aidanud. Kaks asutust ühe katuse all, kahe asutuse juhi eri arusaamad alates ruumide kasutusest ja lõpetades keelekümblusega… Varem on nad päris normaalselt hakkama saanud, aga viimane pool aastat lõppes krahhiga,” rääkis Luhalaid.

Tema hinnangul on konflikt siiani lahendamata.

“Ja selles pole minu arvates süüdi ei nimetatud õpetaja, direktor ega lastevanemad, vaid see on asjaolude kokkulangemise tulemus. Olukord, mis lõppes füüsilise kokkupuutega, on jäämäe veepealne osa. See oli detonaator, mis pani kõik rattad veerema. Kollektiivi sisekliima on selliseks arenenud mitte ainult oma mahlas keedes, vaid kogukond on sellele kaasa aidanud,” lisas Luhalaid.

Margit Maksimov kinnitas, et tal puudub ambitsioon koolijuhiks saada. “Ma ei kandideeri kooli direktoriks,” ütles ta.

Maksimov kummutas ka arvamuse, nagu sooviks ta juhtida ühendasutust, juhul kui lasteaed ja kool ühendataks. “See pole plaanis ja mina ühendamist ei poolda, sest teiste kogemus näitab, et lasteaed jääb sel juhul vaeslapse rolli. Olen töötanud lasteaias 20 aastat ja armastan lasteaeda. Praegu on olnud probleemiks, et lasteaiaga ei taheta koostööd teha.”

Maksimovi sõnul oli pöördumisel üks ja ainus põhjus − mure koolis toimuva vägivalla pärast. “Soovisime, et probleemid lahendataks majasiseselt, mitte ei pandaks pead liiva alla. Nüüd ootame, et probleemid lahendatakse omavalitsuse tasandil. Me ei taha meediasse minna.”

Maksimov lisas, et laste õigusi kaitstes on ta sattunud ise rünnaku alla.

“See õpetaja oli minu arvates maailma kõige vingem, kuni ta ületas piiri ja oleks pidanud ise lahkuma. Ega koolis ole kerge, aga kui kaotad enesevalitsuse, astu uksest välja ja rahune. Kättpidi kallale minek on lubamatu ja kõik täiskasvanud on kohustatud lapsi kaitsma,” arvas Maksimov, imestades, et osa lastevanemaid seda õigustab. “Nii kaua, kuni see juhtub enda lapsega,” pakkus ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.