Saada vihje
Toila otsustas Kohtla-Nõmme rahvamaja säilitada (0)
Selgus majas. Vallavalitsus asub pärast mõningaid kõhklusi Kohtla-Nõmme rahvamaja lagunevat fassaadi renoveerima ja kohalik rahvas võib kultuuri viljelemise vaheaegadel rahulikult magada.
PEETER LILLEVÄLI 

Mitu kuud Kohtla-Nõmme elanikke ärevil hoidnud kohaliku rahvamaja tuleviku küsimus on lahenenud nii, et vallavalitsus otsustas hoone praegusel kujul säilitada ning jätkata majas seniseid tegevusi. Lagunevat fassaadi hakatakse renoveerima. 

 

Läinud reedel ütles Toila vallavanem Kohtla-Nõmme rahvamaja tulevikku kommenteerides Põhjarannikule: “Me tegeleme selle küsimusega. Meil on analüüsimisel eri variandid.” Lisades, et esialgu midagi konkreetsete otsuste kohta öelda ei saa.  Tema sõnul oli kava rahvamaja fassaadi korrastamiseks “üle laenatud”. Toona lubas vallavanem, et nad tulevad rahvamaja tulevikku puudutavate plaanidega välja lähipäevadel.

“Unustagem lammutamisjutud”

Eile teatas Eve East aga nii: “Selgus on meil olnud pikemat aega. Unustame igasugused lammutamise mõtted. Rahvamaja toimib ja jääb toimima, kuni ta veel seisab.” See, et rahvamaja ära kaoks, pole vallavanema sõnul kellelgi mõttes olnud.

Eelmisel aastal 65aastaseks saanud stalinistlik rahvamaja vajab põhjalikku remonti. Kohtla-Nõmme vallavalitsus võttis enne valimisi ja ühinemist Toila ja Kohtla vallaga 200 000 eurot pangalaenu hoone korrastamiseks, lisaks saadi 80 000 eurot toetust ettevõtluse arendamise sihtasutuselt.

Footer reklaam
Test post injection

Ühinemise järel tõmbas aga uus vald renoveerimisele pidurit ning Kohtla-Nõmmel hakkasid üha enam liikuma jutud sellest, et vallavalitsus ei pea ülikulukat hoone renoveerimist otstarbekaks, mistõttu otsitakse võimalusi tegevusi hoonest välja kolida. Infot liikus kohalike seas kuni selleni välja, et vallavalitsus soovib rahvamaja hoone lammutada.

Eve East ütles eile, et praeguseks on otsustatud hakata esmajärjekorras tegelema fassaadiga. “Probleeme on terves majas, seal on palju kohti, mis on kriitilises seisus, kuid esmajoones tuleb panustada fassaadi,” sõnas vallavanem.

Ta lükkas ümber ka kuuldused, et vald kavatseb osa võetud laenust pangale tagasi maksta. “See raha seisab sihtotstarbelisena ja seda ei kulutata mujale kui rahvamaja peale,” lausus ta.

Küsimusele, kust tekkis inimestel arusaam, et rahvamaja võidakse tühjaks kolida ja siis koguni lammutada, vastas East, et “kahjuks oleme tunnetanud pahatahtlikku emotsioonide üleskerimist”. Ta kinnitas, et rahvamaja küsimuse üle arutades on kaasatud nii volikogu liikmeid kui kohalikku kultuurikogukonda. Ent viimane oli ometi ärevil ja mitmed selle esindajad kinnitasid Põhjarannikule veel eelmisel nädalal, et nad on täielikus infosulus ja on kuulnud vaid mitmesuguseid jutte, mis ei tõota rahvamaja tulevikule head.

“Meie eesmärk pole olnud seda hoonet lammutada. Aga emotsioonide najal hooned ei püsi. Tuleb arvestada ka majanduslikku otstarbekust,” ütles East, kelle sõnul on praegu vallavalitsusel olemas põhjalik ekspertiis hoone seisukorra kohta ning tehtud ka audit selle maja kasutatavusest.

Positiivne uudis kohalikele 

Rahvamaja juhataja Jüri Link tunnistas, et  rahvamaja rahvas sai infot maja edasise saatuse kohta sel nädalal. “Me kõik olime seni olukorras, et keegi ei teadnud, mis saab, aga olen nüüd kindel, et minu tööandja on teinud õige otsuse. Loomulikult oli see Kohtla-Nõmme jaoks väga positiivne uudis,” sõnas Link. Ta lisas, et arusaadav, et kogu hoone korrastamine ühekorraga pole mõeldav, kuna see on väga kulukas, kuid ka osade kaupa remont “on vähemalt midagi”.

Link ütles, et valla poolt oli positiivne uudis seegi, et rahvamajja lubati neil palgale võtta kolmas töötaja − koristaja-administraator −, mis hõlbustab maja tööd. Seni oli kahekesi keeruline alati tagada maja lahtiolekut.

Üks rahvamaja eest seisjaid, kohalik aktivist ning staažikas maakonna rahvakultuuri edendaja Erika Kõllo ütles, et ta kohtus vallavanem Eve Eastiga sel kolmapäeval, kuid mitmed asjad jäid temale ähmaseks. “Ma ei saanud täpselt aru, missugust osa fassaadist see remont hõlmab ja mida konkreetselt tehakse. Asjadest tuleks rääkida nii, nagu nad on.”

Kuigi vallavõimud on otsustanud rahvamaja praegusel kujul säilitada ning alustada selle remonti, ei jäeta ära 24. märtsiks plaanitud üritust, mida peetakse maja 65. aastapäeva puhul. Algul oli see ettevõtmine muu hulgas mõeldud tuluõhtuna rahvamaja toetuseks, mille käigus korraldatakse ka arutelu maja vajalikkuse ja selle edasise saatuse küsimuses. Kõllo sõnul üritus toimub ning ka rahva arutelu, mida juhib selleks puhuks kohale kutsutud näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe, kes on Kohtla-Nõmmel sündinud ja kasvanud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.