Saada vihje
Tondilossid lähevad riigi toel lammutamisele (0)
Lammutamisele määratud kasutuseta elamu Sillamäel Sõtke t 5, mille renoveerimist ei pea linn otstarbekaks. 

Sillamäe kavatseb küsida KredExist lammutustoetust, et riigi toel vabaneda kolmest tühjaks jäänud ja linnapilti risustavast elumajast. Ettevalmistustööd käivad teisteski Ida-Viru omavalitsustes.

Sillamäe linnavolikogu kiitis eelmisel teisipäeval heaks eelnõu, mille kohaselt esitab linnavalitsus KredExile taotluse lammutustoetuse saamiseks. Jutt käib V. Majakovski t 11 ning Sõtke t 5 ja 11 asuvatest elamutest, mis on muutunud ebaesteetiliseks ja  varisemisohtlikuks ning mille renoveerimine pole otstarbekas.

“Need majad seisavad kasutuseta ja me ei näe ka perspektiivi, et kasutus tekiks. Samuti on need tehniliselt halvas seisukorras,” selgitas linnapea Tõnis Kalberg.

V. Majakovski t 11 asuva hoone asemele on kavandatud parkla ning selle kohta on koostatud tee-ehitusprojekt. Sõtke tänava hoonete ala soovitakse kujundada avalikuks ruumiks ja heakorrastada.

Kalbergi sõnul muudab kasutuseta hoonete lammutamine elukeskkonda paremaks ja suurendab linnaruumi turvalisust, sest hüljatud majad on järelevalveta ning võivad saada halbade seltskondade kogunemiskohaks.

Et lammutustoetus sisse anda, tuleb esmalt algatada riigihange kolme elamu lammutamise projekteerimiseks ja lammutamiseks. Projekti eeldatav kogumaksumus on kuni 86 000 eurot, millest toetus kataks maksimaalselt 60 000 eurot ja linna omafinantseering oleks kõige rohkem 26 000 eurot.

Sillamäe loodab taotluse sisse anda suvel.

Taotlusi veel pole

Lammutustoetuse eesmärk on aidata kohalikke omavalitsusi lammutada kasutusest välja langenud elamuid, mida ei ole õnnestunud võõrandada. Taotlusi saab esitada jooksvalt, kuni eelarve − 700 000 eurot − ammendub.

Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot ja toetuse määr on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest. Toetuse taotleja peab muu hulgas tagama, et vabastatud maa-ala korrastatakse.

Sihtasutuse KredEx turundusspetsialist Marge Kato teatas, et siiani pole ühestki Ida-Virumaa omavalitsusest taotlust laekunud. Mitme linna võimuesindajad kinnitasid Põhjarannikule, et kavatsevad lammutustoetusest siiski osa saada.

Et toetuse küsimiseks tekiks õigus, tuleb mõnikord lahendada esimesena omandiküsimus − kõik korterid peavad kuuluma omavalitsusele. Kiviõlis, kus on kokku lükatud ja minema veetud umbes 15 elumaja, ühtegi sellist maja praegu ei ole. Aga selle nimel tegutsetakse.

Kiviõli linnavalitsuse majandusüksuse juhtivspetsialist Anu Needo ütles, et esmajärjekorras keskendutakse Soo t 6. ja 8. majale − tondilossidele, mis asuvad kesklinnas ja riivavad silma. Mõlemas 44 korteriga majas on enamiku korterite omanik pankrotti läinud ettevõte ja linnavolikogu on andnud nõusoleku need enampakkumisel välja osta.

Mõned korterid kuuluvad ka eraisikutele ja needki loodetakse tasapisi linna kätte saada. Tavapraktika on, et inimesed kas loobuvad linna kasuks või tehakse vahetustehing.

Needo lootis, et Kiviõli saab kõik korterid munitsipaalomandisse enne, kui raha lammutustoetuse meetmes otsa saab.

Omaosalus käib üle jõu

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov tõdes, et alates 2004. aastast on Kohtla-Järve lammutanud keskkonnainvesteeringute keskuse toel paarkümmend hüljatud ja varemeteks muutunud elumaja, aga kasutuskõlbmatuks muutunud hooned pole otsa saanud.

KredExi toetust siiski taotlema ei hakata. “Linna eelarve on nii pingeline, et praegu ei ole omaosaluseks raha. Loodame, et keskkonnainvesteeringute keskus avab tulevikus taotlusvooru, kus nõutav omafinantseering on väiksem.”

Küll aga ei ütleks KredExi toetusest ära Jõhvi. Kõne all on Sädeme t 12 asuv keskkütte, vee ja gaasita maja, mis on vallale aastaid peavalu valmistanud. Praeguseks on vald omandanud 12 korteriga majas peaaegu kõik korterid; vaid ühe omanikuga pole siiani kaubale saadud.

“Oleme lähenenud inimlikult ja üritanud kompromissi saavutada, aga omanik tahab võimalikult palju teenida, ehkki maja pole elamiskõlblik ja ta ei ela seal ise sees,” ütles abivallavanem Vello Juhkov.

Pikalt seda hoonet siiski tema sõnul hoida ei saa, ka detailplaneeringu järgi pole seal maja ette nähtud. “Järgmise sammuna saab vald maja varisemisohtlikuks kuulutada.”

2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Probleemsemad maakonnad on Valgamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiosakond.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.