Saada vihje
Töö kõrvalt õppimine teeb õnnelikuks (0)
KAIRE VIIL, TalTechi Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja MATTI KÄMÄRÄ 

Mäletate lapsepõlve klassikalist küsimust: “Kelleks sa saada tahad?” Praegu on õige vastus, et sellist ametit ei olegi veel olemas.

Ka väärt eriala omandanud spetsialistid peavad nüüdisajal olema valmis ettevõtte tööprotsesside automatiseerimiseks ja digiteerimiseks. Mõelgem, kas minu erialanimetus võib veerandsaja aasta pärast näida sama arhailine nagu praegustele noortele rehepapp, kilter, kubjas, aidamees, vöörmünder või kaugekõnede operaator.

Igal juhul tasub õppeasutuste kodulehtedel silm peal hoida ning võimaluse korral teadmisi värskendada või omandada aegsasti praegusest ametist kas või 180 kraadi erinev elukutse. Olete ju nõus, et töötukassa pole enam vaid madala kvalifikatsiooniga inimestele ning selle uksest sisenemist või väljumist ei pea 2018. aastal häbenema. Ühiskonnas on elukestev õpe normiks saamas. Igaüks leiab endale sobiva kursuse, e-õppe või kombineeritud võimaluse. Kui kõhkleme, millist koolitust valida, aitavad koolitusasutuste täiendusõppe konsultandid lahkesti. Täiskasvanud inimesel on see eelis, et ta saab õppeasutusse oma sooviavalduse esitada igal ajal. Kolledžid võtavad üliõpilasi vastu aasta läbi.

“Kui inimene saab pidevalt tänu uutele teadmistele ning asjalikele auditooriumikohtumistele häid emotsioone, on ta avatum, sallivam ning uuendusmeelsem.”

Miks täiskasvanud on elukestva õppe idee nii hõlpsasti omaks võtnud? Vastus on lihtne: õppimine teeb õnnelikuks. Olete ju kogenud, et mitmed eestlaste uskumused ei pea enam paika. Kas tõesti oli vanasti nii, et vanale koerale ei saanud enam uusi trikke õpetada? Millegipärast kirjutati pedagoogikaõpikutes, et meie mõistes parimas tööeas hakkavat vaimsed võimed nõrgenema; psühholoogiaartiklites oli uskumus, et elumuudatused on ebamugavad. Ometi on paljud avastused tehtud ja tippteosed loodud just pärast 50. eluaastat ning muudatused on hoopistükkis toredad, murravad rutiini ning hoiavad inimest erksana.

Nüüd on kõik vastupidi − peame õppima elamise ja elama õppimise tarvis. Mis sest, et täiskasvanud inimese reaktsioonid on vahel veidi aeglasemad ja õppimine on paljuski teistmoodi kui “meie ajal”. Las teised kursuslased olla meist palju nooremad (või vanemad). Täiskasvanud tööl käival õppijal on palju väärt kogemusi, ta oskab vestlusringides toredaid elulisi näiteid tuua ning leiab tuttavatele olukordadele kiiresti lahendusi.

Test post injection
Footer reklaam

Parimates aastates õppurid on tasakaalukad, nende maailm on tänu õppimisele tähendusrikkam ning nad käivad ajaga kaasas. Õpingutes osalevatel täiskasvanutel laieneb kindlasti mõttekaaslaste ja suhtlusring ning nad mõistavad noori kolleege paremini. Koolitustel käies õpitakse lisaks erialateadmistele ka avaliku esinemise ning mitmekultuurilises kollektiivis suhtlemise julgust.

Kui töötav inimene täiendab end ettevõtte jaoks olulisel erialal, on tal alati tööandja heakskiit õppimise suhtes olemas. Loomulikult on sama oluline ka pere ning lähedaste toetus, usk ning tunnustus.

Kindlasti on paljud mõtisklenud, et “saaksin õnnelikumaks, kui … pangalaen oleks makstud, lastel läheks elus hästi jne”. Õppimine ning uued tööelus kasuks tulevad oskused tagavad õnnetunde kohe. Iga kogemus on ju avastus ja areng. Arukas ja õnnelik inimene on enesekindlam ja tervem. Nii et mida pikem on koolituskursus, seda kauem saab heaolutunnet nautida. Õppejõudude asjalik tagasiside ning väärtuslikud ainepunktid tasuvad tööl käimise kõrvalt ka eksamiteks valmistumiseks kulunud nädalavahetused.

Õppeasutuses ei sõltu õnnetunne vanusest, soost ega päritolust. Kui inimene saab pidevalt tänu uutele teadmistele ning asjalikele auditooriumikohtumistele häid emotsioone, on ta avatum, sallivam ning uuendusmeelsem. Seega peaks rõõmus inimene õppima hällist hauani. Kolledžite uksed on alati avatud kõigile − iga täiskasvanu leiab sobiva taseme- või täiendusõppe võimaluse.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.