Saada vihje
Ühinenud valdade elanikud pole muutusi märganud (0)
Annely ja Lembitu sõnul on uues vallas asjaajamine natuke keerulisem, aga muud pole midagi muutunud. MATTI KÄMÄRÄ 

Ühinenud omavalitsuste elanikud ütlevad, et nendele pole uues vallas midagi muutunud. Mõni kardab, et uus vald ehk enam küla ettevõtmisi ei toeta, teine kurdab, et vallalehes on nüüd puha võõrad nimed. Ühel meelel ollakse selles, et aasta ongi muutusteks liiga lühike aeg.

Narva-Jõesuu linnas Peeterristi külas elav Heiki Roots ütles, et  temale pole valla ja linna ühinemine midagi muutnud: “Ametnikud on ju ikka vanas vallamajas kättesaadavad, samad inimesed, kes varemgi; teed hooldati ja remonditi samamoodi. Ega me ennast linnaelanikena muidugi tunne, nemad on ikka linnas ja meie oleme maal.”

“Surnuaiale on lõpuks uus värav tehtud ja rahvamajale pannakse uut voodrit peale,” naeris Tudulinna rahvamaja juhataja Maarika Valter viimase aasta muutustest rääkides. “Suvel niideti meil rohkem kui varem − tundub, et oleks nagu parem. Teeninduspunkt on kohapeal, oma küsimustele olen sealt vastused saanud. Me oleme nii ehk naa ääremaa, et ennast tõestada, peab ise rohkem vaeva nägema.”

Toila valla Kabelimetsa küla külavanem Kadi Linnasmäe tõi negatiivsena välja mõne toetuse kadumise − pensionäride jõulutoetus näiteks, mida Kohtla vallas maksti. Samuti pole ta kindel, et uus vald jätkab külade ettevõtmiste toetamist. “Aasta on muidugi liiga lühike aeg, et mingeid tuntavaid muutusi tahta,” ütles ta.

“Vald jääb tavainimesest kaugele ja vahel tundub, et eelistatakse Toilat,” ütles Saka külas elav suurpere ema Siiri Bunder. “Kohtla vallas oli traditsioon kevadel koolilõpetajad rahvamajja kutsuda, uus vald tegi sellise ürituse ainult Toila ja Kohtla-Nõmme lastele, Kohtla valla lapsi ei kutsutud, sest nemad käivad ju linnas koolis. Kohtla vald toetas sügisel alati kooli minevaid lapsi, sel aastal seda toetust ei makstud.”

Lüganuse valla ettevõtja Madis Olt ütles, et muutunud ei ole esialgu väga midagi ja asi alles loksub paika. “Ma arvan, et esimesel valimisperioodil ei näegi veel õieti tulemust, tugevaid poliitilisi otsuseid, mis elu muuta võiksid, ei tehta. Kõigepealt tuleb jõuda poliitilise stabiilsuseni, selle pealt saab hakata ka parendavaid otsuseid tegema. Hullemaks pole midagi kindlasti läinud; selleks, et hakkaks paremaks minema, peab olukord rahunema. Et põhiauru ei peaks kulutama kemplemise peale, vaid see läheks arendamise peale.”

Iisakus elav vanaproua Heljo arvas, et kõik läheb ikka samamoodi edasi: “Mis mina enam tahta oskan, mul vanust juba 82 aastat, aga paljudele see uus vald ikkagi ei meeldi. Liiga suur ja ei ole oma, väikeses vallas tundsid kõiki inimesi. Vallalehes on nüüd ka nii palju võõraid nimesid, ma ikka vaatan, keda sünnipäeva puhul õnnitletakse.”

Kiiklas elav Jana oli sama meelt: “Kui vallalehte loen, siis on kõik kuidagi kaugel, võõrad inimesed ja võõrad kohad. Aga muidu küll kõik toimib ja midagi hullemaks läinud ei ole. Lasteaiatasu vist läks kallimaks, kui need tasud kõigile ühtlustati.”

Iisaku elanikud Annely ja Lembit ütlesid, et nemad küll suurt valda ei tahtnud, aga praegu pole aru saanud, et midagi teistmoodi oleks.

“Natuke keerulisem on vallamajas asju ajada, enne teadsin seal kõiki inimesi, nüüd on võõrad ja ei teagi, kelle juurde minna, kui näiteks toetust tahaksin,” ütles Lembit.

“Elamumajanduses on ka uued inimesed, kes meie asju ei tea, sellega oli natuke segadust,” lisas Annely.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.