Saada vihje
Vaksalihoone taastamine tekitab Jõhvis erimeelsusi (0)
Paarkümmend aastat kasutuseta seisnud Jõhvi vaksalihoone on renoveerimise vastaste hinnangul niivõrd amortiseerunud, et selle taastamisel pole mõtet.
PEETER LILLEVÄLI 

Volikogu kultuuri- ja spordikomisjon pöördus Jõhvi vallavalitsuse poole taotlusega alustada Eesti Raudteega kõnelusi Jõhvi jaamahoone üleandmiseks vallale, et tulevikus saaks selle ajaloolise objekti taastada ning valla hüvanguks kasutusse võtta. Majandust kureerivad valla esindajad kultuuriinimeste ideed ei poolda.

 

“Volikogu kultuuri- ja spordikomisjon palub teha pöördumise ASile Eesti Raudtee, saamaks teada nende seisukohta ERile omandiõiguse alusel kuuluva Jõhvi jaamahoone edasiste plaanide asjus,” kirjutas volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Ilmar Aun vallavanem Aleksei Naumkinile.

Komisjon poolt

Sellele kirjale eelnes kirjalik arvamuste vahetus komisjoni liikmete vahel, kes kõik olid hoone taastamise poolt.

Komisjoni liige Mati Rautso leidis, et “nii vähe kui meie linnas ajaloolisi hooneid on, peab neid võimalikult rikkumata kujul hoidma, asjatundlikult renoveerima ja leidma neile tänasesse päeva sobiva kasutuse”.

Footer reklaam
Test post injection

Volikogu ja komisjoni liikme Dmitri Smirnovi idee kohaselt võiks hoonesse pärast renoveerimist rajada muuseumi.

Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm ütles, et isiklikku arvamust väljendades tema jaamahoone ülevõtmist ja renoveerimist mõistlikuks ei pea, kuna maja on nii kehvas seisus. “Kuna see on ikkagi Eesti Raudtee kaudu riigile kuuluv objekt, siis peaks pigem riiki survestama see korda teha,” lausus ta. Tema sõnul oli aastaid tagasi vallal Eesti Raudteega isegi kokkulepe, et “ühel hommikul seda hoonet lihtsalt enam pole”, ent see lammutus jäi tegemata. Tamme arvates võib asi kõne alla tulla koostöös ettevõtlusega, kui mõnel ärimehel tuleb pähe hea idee, mis ka majandulikult hoone taastamise ära tasub. “Aga muidugi kui poliitikud ütlevad, et vallal tuleb see korda teha, ja selleks raha leitakse, eks siis tuleb teha,” sõnas Tamm.

Volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Meelis Tint käis juba 10 aastat tagasi ettevõtjana hoone seisukorraga tutvumas. “Siis oli buumi aeg ja tol hetkel oleks mingi väärtus ehk olnud hoonealusel maal ning juba siis pidanuks selle hoone maha lammutama. Nüüd on selle hoone väärtus veel kümne aasta jagu madalam. Praegu pole aga ka sellel kinnistul mingit perspektiivi,” rääkis Tint.

Tema sõnul oleks Jõhvil paslik õppida naabrite olukorrast, kus Toila vald on praegu näiteks hädas Kohtla-Nõmme kultuurimaja küsimusega − Stalini-aegse laguneva pompoosse ehitise renoveerimine käib vallale üle jõu. “Kultuuriinimesed võiksid mõistusele tulla, eriti kui vaadata naabrite olukorda nende uhkete omaaegsete objektide kordategemisel, ja mitte võtta endale veel sellist õnnetust kaela,” ütles Tint. Tema sõnul peab ükskord jõudma arusaamani, et nõukogudeaegsed hooned, mis ei vasta tänapäeva vajadustele ja nõuetele, tuleb maha lammutada. Ta tõi näiteks ka Jõhvi vana kultuurimaja hoone, mille ostmisest investor − tuntud Saksa kaupluseketi Lidl omanik − keeldus, pärast seda kui vald hakkas karme tingimusi esitama.

Tindi sõnul oleks aga debatt raudteejaama asjus igati kasulik. “Siis saaks ehk selgeks, kust läheb reaalsuse ja unistuste piir,” lausus ta.

Aivo Tamm rääkis, et veidi rohkem kui kuu aega tagasi käis jaamahoone olukorraga tutvumas veel üks kohalik ettevõtja.”Tema kommentaar oli väga lühike: “Kuradile!”” meenutas abivallavanem.

Eesti Raudtee ootab pakkumisi

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar sõnas, et 523ruutmeetrise üldpinnaga vaksalihoone näol on vaieldamatult tegemist hoonega, mis väärib tähelepanu, kuid praegu on ehitis väga kehvas seisus: aknad on suletud laudadega, hoonelt on krohv maha koorunud, aknaplekid ja vihmaveetorud korrodeerunud, trepid ja karniisid lagunenud, mõned vahelaed on sisse vajunud jne. Selle põhjuseks on hoone kasutuseta seismine viimasel paaril aastakümnel.

“ASil Eesti Raudtee on olnud mitmeid mõtteid hoonele kasutuse leidmiseks, sh planeeriti kunagi koostöös kohaliku omavalitsusega vaksalihoone juurde bussijaama ehitust, kuid eri põhjustel on ideed jäänud teostamata,” rääkis ta.

Kaljusaare sõnul on Eesti Raudtee käesoleval ajal valmis koostööks investoriga, kellel on Jõhvi vaksalihoone kasutamiseks olemas konkreetne idee ja rahastus, alles seejärel saab ettevõtte juhtkond võtta vastu edasisi, hoone tulevikku puudutavaid otsuseid.

“Sooviksime, et hoone tulevane kasutus arvestaks reisijate teenindamise vajadusega (ootesaal) ning kui tulevane otstarve täidab eelnimetatud vajadust, pole välistatud ka hoonealuse kinnistu hoonestusõiguse võõrandamine, kuid üldiselt eelistame vaksalihoone edasisel kasutamisel hoone pikaajalisse kasutusse andmise mudelit,” sõnas ta.

Küsimusele, miks Eesti Raudtee ise pole talle kuuluvat jaamahoonet sellisel juhul korrastanud, vastas Kaljusaar, et küsimus on rahastuse prioriteetides. “Jaamahoone taastamine ei ole seotud meie põhitegevusega ehk siis ei käi meie infrastruktuuri kulubaasi.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.