Saada vihje
Vallad jahivad uusi elanikke elamurajoonide rajamisega (0)
Iisaku uuselamurajoon kerkib koolistaadioni ja metsa vahele rohelisse piirkonda.Iisaku uuselamurajoon kerkib koolistaadioni ja metsa vahele rohelisse piirkonda. 

Iisaku vald ostis riigilt maatüki, mis asub alevikus staadioni naabruses ning kuhu pärast teede ja kommunikatsioonide rajamist on võimalik ehitada 23 eramut. Elamuarenduse plaan on ka Mäetaguse vallal.

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas esmaspäeval otsuse võõrandada ministeeriumi valitsemisel olev Uuselamurajooni kinnisasi, mille pindala on üle 7 hektari ja sihtotstarve elamumaa.

“Sellised asjad tulevad päris vaevaliselt ja paljudel läheb tahtmine üle,” kommenteeris Iisaku vallavanem Raivo Raap pikaks veninud asjaajamist, mis algas juba kümme aastat tagasi. Tollal tegi vallavalitsus ettepaneku jätta Uuselamurajooni maaüksus riigi omandisse, mida ka arvestati. 2008. aastal kehtestas vallavolikogu detailplaneeringu.

Seejärel avaldati soovi elamumaa tasuta võõrandamiseks, mille peale saadi keskkonnaministeeriumilt vastus, et selleks puudub hetkel õiguslik alus. Uus riigivaraseadus jõustus 2010. aastal. Selle järgi võib võõrandada riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja, kui kohalik omavalitsus maksab 65 protsenti kinnisasja harilikust väärtusest. Uuselamurajooni maaüksuse väärtuseks hinnati 16 500 eurot, seega peab Iisaku vald tasuma 10 725 eurot.

Volikogu kiitis elamumaa ostmise heaks, põhjendades, et uute elamukruntide loomine soodustab valla kiiremat arengut ja annab võimaluse paljudele inimestele soetada eluase looduskaunis Iisaku alevikus.

“Selle tulemusena suureneb elanike, seega ka maksumaksjate arv ja paljud noored saaksid jääda kodukohta. Perspektiivis on võimalik soovijatele elamukrunte võõrandada, aga ka sõlmida pikaajaline kasutusrent või hoonestusõigus. See võimaldaks soovijatel tunduvalt odavamalt endale uus eluase soetada,” seisis eelnõu seletuskirjas.

Noored jäävad paikseks

Volikogu esimehe Priit Palmeti sõnul näitab vald üles initsiatiivi, et suureneks noorte, jõukate ja tegusate inimeste arv. “Noored pered annavad vallale lisandväärtust.”

Raivo Raap lisas, et noored pered jäävad enamasti paikseks − seda näitab teiste elamuarendusega tegelnud omavalitsuste kogemus. Iisaku plussiks on vallavanema sõnul avalike teenuste hea tase: on lasteaed, gümnaasium, kunstide kool, sportimisvõimalused, perearstikeskus, apteek, päästekeskus. “Isegi postkontor on alles,” muheles ta.

Seni on kruntide vastu huvi tundnud kohalikud inimesed. “Laiemalt pole me seda veel reklaaminud,” märkis Raap.

Detailplaneeringu järgi jagatakse kinnistu 23 elamumaa krundiks, mille suuruseks on 0,23-0,24 hektarit. Maa-alale rajatakse kommunikatsioonid, teed ja haljasalad. “See loob tingimused, et krundil tekiks väärtus. Krunte plaanime müüa soodustingimustel, mille loodame sügiseks välja töötada,” rääkis Raap.

Moodustatavatele kruntidele on lubatud ehitada kuni kahekorruselised, maksimaalselt 8 meetri kõrgused elamud. “Ei ütleks, et ettekirjutused on väga karmid. Inimestele jäävad oma kodu rajamisel suhteliselt vabad käed.”

Mäetagusel minnakse arendusega edasi

Uut elamurajooni kavandab ka Mäetaguse vald, kes ostis paari aasta eest selleks otstarbeks riigilt 2,8 hektari suuruse maa-ala.

Vald panustab lisaks maa ostule kommunikatsioonide rajamisega. Mõisapargi, Alutaguse hoolekeskuse, riigimaantee ja puhkealaga piirneva Pargitaguse maa-ala detailplaneering näeb ette selle jagamist 24 krundiks.

“Elamurajooni plaan pole soiku jäänud − trasside ja teede rajamine on selle aasta hankeplaanis. Ka meil on eesmärk elanike arvu kasvatamine,” märkis Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.