Saada vihje
Virve Osila luuleread kõlavad laulukaare all (0)
“Õnn ei tule pikutades” kõlab 2019. aasta suvel tuhandete laste suust. Näiteks eelmisel üldlaulupeol oli lastekooride liik esindatud 161 koori ja ligi 5500 lauljaga.
MATTI KÄMÄRÄ 

“Kuulsus tuleb pikutades,” muigas Ida-Viru armastatud poetess Virve Osila, kui kuulis, et 2019. aasta üldlaulupeo kavas on tema “Õnn ei tule pikutades” džässlaulja ja helilooja Kadri Voorandi seades.

See on Osilale täielik üllatus, aga mitte sada protsenti meeldiv.

Rohkem sõnamäng

Ühest küljest on uhke tunne küll, tunnistas ta. Teisalt − “see pole miski luuletus”, oli Osila kriitiline. “See on kunagi tehtud kaardisalmiks ja on rohkem sõnamäng: “Ma ju tean, et pikutades ei saa õnne tabada; aga sabast sikutades võid ta kinni krabada,” tsiteeris autor peast ja ütles, et edasise lugemiseks peaks luuleraamatu välja otsima.

Poetess ise oleks Kadri Voorandile soovitanud oma rikkalikust luulevaramust midagi muud − kas looduslüürikat või mõnd isamaalist luuletust. Samas kõlab “Õnn ei tule pikutades” lastekooride esituses ja on noortele lauljatele kindlasti suupärane.

Osila kõrvu on varemgi jõudnud, et tema tekstidest on sündinud koorilaule. Kuidas võiks kõlada “Õnn ei tule pikutades,” ei oska ta isegi aimata.

body

Kadri Voorand jäi Põhjarannikule tabamatuks, et loole rohkem valgust heita.

“Eks siis saab kuulda, kui saab kuulda,” varus Osila kannatust.

Laulu- ja tantsupeo Ida-Virumaa kuraator Erika Kõllo oli laulupeo kavast Virve Osila nime leides rõõmus.

“Esimest korda on viisistatud Ida-Viru autori luuletekst laulupeo jaoks. Mitte ainult Virvel, vaid meil kõigil on põhjust uhke olla, et meie kandi luuletaja on pääsenud laulukaare alla,” kostis ta.

Ida-Virumaa mõjusid on 2019. aasta laulu- ja tantsupeol rohkemgi. Näiteks on tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste pärit Aserist, mis viimase ajani kuulus Ida-Viru maakonna koosseisu. Meenutuseks, et viimase noorte laulu- ja tantsupeo peadirigent Heli Jürgenson on samuti Aserist. Poistekooride liigijuht on järgmisel peol aga Ida-Viru juurtega Hirvo Surva, kes oli eelmise üldlaulupeo kunstiline juht.

Väga eriline pidu

Seda, millest räägib XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”, kes pidu teevad ning milleks kollektiivid valmistuma peavad, kuulsid Ida-Virumaa dirigendid ning tantsujuhid kolmapäeval Jõhvi kontserdimajas laulu- ja tantsupeo terepäeval.

“Eelmise peo eel katsetasime ka seda moodust, et käime koos kunstiliste juhtidega maakondades, kui meile on endale selge, mis nägu saab pidu olema. See töötas väga hästi,” ütles Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee.

Tulemas on väga eriline pidu − esimesest laulupeost möödub 150 aastat ning tantsupidu toimub kahekümnendat korda.

“Oleme praegu kõik samas seisus: me hakkame koos liikuma laulu- ja tantsupeo poole ning lähema poolteise aasta jooksul me mõtleme sellest peost ja pingutame selle peo nimel, igaüks omal kombel. See pidu sünnib meie ühisest pingutusest ja kurb on kuulata, kui keegi arvab, et laulu- ja tantsupidu on isetekkeline,” rääkis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

Teine asi, mis on Weidebaumi südamel, on laulu- ja tantsupeo poliitiline ärakasutamine.

“See kipub teravalt ka Ida-Virumaal päevakorda tõusma läbi Mihhail Kõlvarti poetatud vene laulu mõtte. Äsja käis ETV+ tegemas saadet Ida-Virumaal ja arutelu käis jälle selle ümber, kas üks vene laul muudaks midagi. Meie sõnum on see, et laulu- ja tantsupidu on alati olnud avatud ükskõik millisele keelele: oleme laulnud saksa, ladina, inglise, ka vene keeles, sel korral alustame läti keelega.”

Weidebaum rõhutas, et küsimus ei ole keeles, vaid selles, et laulu- ja tantsupidu on püüdnud jääda eemale päevapoliitikast. “Arvan, et nii see võiks ka jääda. See on võimalik ainult sellisel juhul, kui me ei lähe kaasa ükskõik milliste poliitiliste tellimustega ja kui millelgi muul peal ühise tegemise rõõmu sinna asja ei ole.”

Juubelipidu iseloomustades ütles Weidebaum, et see on nii tagasi- kui ka edasivaatav.

“Kui 2017. aasta noortepeo eel läks üheksa kuud, et jõuda sõnapaarini “Mina jään”, siis seekord ei olnud üldse keeruline jõuda Koidula tekstini “Mu isamaa on minu arm”, mille ta avaldas 1867. aastal, kaks aastat enne esimest laulupidu. Need sõnad olid värsked siis ja on ka praegu. “Mu isamaa on minu arm” on sündmus, mida me igal laulu- ja tantsupeol ootame. See on ühine vanne ja tohutu ühine pühendumine, sügav armastus. Ühise pühendumise ja armastusega saame teha ka selle peo eriliseks.”

Uudis korraldusliku poole pealt on see, et suur juubelipidu ei taha enam mahtuda senistesse ajalistesse raamidesse. 2019. aasta pidu algab mitte reedel, vaid neljapäeval, ning kestab neli päeva: 4.-7. juulini.

Peole registreerumine algas 23. jaanuaril ja lõpeb 23. veebruaril. Praeguseks on end kirja pannud üle 14 000 inimese.

Ida-Virumaalt on registreerunud alles väike osa kollektiividest: 16 koori, seitse tantsurühma ja kolm rahvamuusikakollektiivi. “Enamik pole end veel kirja pannud. Loodan, et pärast terepäeva tehakse seda aktiivsemalt,” ütles Erika Kõllo.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.